Neetud vana maja: kellele kuuluvad Tallinna vanalinna mahajäetud hooned?
Turistid kiidavad Tallinna vanalinna hubasust, keskaegset ilu ja hästi hoitud postkaardivaateid. Kuid selle kaardil on ka musti plekke – mahajäetud või kasutamata iidseid ehitisi. Delovõje Vedomosti selgitas välja, kellele lagunevad hooned kuuluvad.
Tallinnas pole just palju mahajäetud ja lagunevaid vanu maju. Seetõttu torkavad lõhutud aknad ja grafitiga kaetud seinad eriti silma.
Foto: Liis Treimann
Tallinna vanalinn on väike – vaid 1,1 ruutkilomeetrit. Ja samanimelises Vanalinna asumis elab ka vähe inimesi, linnavalitsuse ametlikel andmetel jääb paarkümmend elanikku 5000 inimesest puudu. Kogu 21. sajandi jooksul on see siiski suurim näitaja – näiteks 2008. aastal oli vanalinna registreeritud vaid 3418 inimest.
Tartu vanalinn saab peagi juurde ainulaadse uue elamuarenduse. 19. sajandist pärit ehitis, mis on ajalooliselt kuulunud nii vankrimeistrile kui tegutsenud hotell Draakoni nime all, läbib nüüd põhjaliku uuenduskuuri. Uue omaniku Livida käe all rajatakse sinna kaasaegne ja luksuslik äri- ja korterelamu, mis pakub esmakordselt võimalust soetada kodu täielikult renoveeritud majja otse Tartu südames.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.