Vana majandusmudel, mille hulka kuulub igakuisest palgast sõltumine, on vaja ära lõhkuda, tõdes Euroopa Innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk. Tema sõnul päästavad Eestit suurem hulk ettevõtjaid ja idufirmalik mõtlemine.
Euroopa Innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk pidas konverentsil “Tasakaalus majanduse foorum 2024: elevant toas” leinaseisaku AS Estoniale. Nüüd on aeg OÜks Estonia.
Foto: Marko Mumm
Alar Kolk kutsus konverentsil “Tasakaalus majanduse foorum 2024: elevant toas” üles vaatama julgelt tulevikku ja seadma ambitsioonikaid eesmärke, et jõuda majanduslangusest välja võidukalt, vahendab Äripäeva teemaveeb Kestlikkusuudised.
Ta ergutas mõtlema idufirmana ning viibutas sõrme igakuise palgast sõltuvuse ees. Muutuse loomiseks on tema sõnutsi vaja rohkem ettevõtjaid ja ettevõtlusega tegelemist.
“Vana majandusstruktuur tuleb ära lõhkuda, sellega ei saa enam tööd teha. Ka teiste riikide majandustes on sama mure. Nende vana mudeliga ettevõtetega ei saa enam tulevikku ehitada,” tõdes ta. Majanduse on üle võtnud väike osa ettevõtteid, kes loob suure osa väärtusest. Need ettevõtted võiksid Kolgi sõnul sama hästi olla Eesti firmad.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Kolk pakkus välja mudeli perspektiiviga teenustest, mille pakkumiseks on Eestil võimekus. Pikemalt saab lugeda Kestlikkusuudistest.
President Kersti Kaljulaid ja Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere tõdevad, et Eesti tööstust ootab ees surnud kümnend. Meie võimalus on teha kiiresti ja palju taastuvenergiat, arendades samal ajal salvestusvõimsusi.
Eesti ettevõtjatel pole uuringute järgi piisavat kasumi teenimise ihaldust ega oskusi müüki kasvatada, rääkis Euroopa Innovatsiooniakadeemia president Alar Kolk.
Mida toetavam on ühiskond idufirmade ebaõnnestumiste suhtes, seda rohkem sünnib suuri edulugusid, kirjutab advokaadibüroo Cobalt tehnoloogiasektori tehingunõustamiste juht Ott Aava.
Riia uue ärikeskuse Preses Nama Kvartālsi ehitus liigub järjekindlalt edasi ning projekt on jõudnud olulisse järgmisse etappi. Kandekonstruktsioonide ja tehnosüsteemide kõrval käivad juba aktiivselt tulevaste üürnike büroopindade väljaehitustööd. Veel 28. augustini saab märkida projekti 8,5% tootlusega lunastustähtajani tagatud võlakirju.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.