Statistikaameti andmetel elas eelmisel aastal suhtelises vaesuses 20,2% ja absoluutses vaesuses 2,7% Eesti elanikkonnast, mis aastases võrdluses veidi vähenesid.
Suhtelise vaesuse määr on läbi aastate olnud kõrgeim üksi elavate vanemaealiste ning üksikvanemaga leibkondade seas.
Foto: Liis Treimann
Võrreldes 2022. aastaga vähenes suhtelises vaesuses elavate inimeste osatähtsus mullu 2,3 protsendipunkti võrra ja absoluutses vaesuses elavate inimeste osatähtsus 0,8 protsendipunkti võrra. Tajutav ilmajäetus kasvas 2024. aastal 1,5 protsendipunkti võrra.
Peaaegu igal õhtul istub Airi Hark Tallinna keskturu lähistel klapptoolil ja ootab. Mõnel päeval pikutab hoopis lamamistoolil ja kui on külmem ja tuulisem, toob Lasnamäelt kaasa magamiskoti. Tal on seljas mantel, mille all on veel ka jope: Airi tuleb siia nii -5 kui ka -15 kraadiga.
Avalik sektor peab saama efektiivsemaks. Selleks tuleb luua vaid sellele ülesandele keskenduv töörühm, kirjutab Ailar Väärtmaa arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Pae turul töötamine pole ainult äri, vaid ka sotsiaalne missioon, räägivad kohalikud müüjad. Aga seda tuleb teha kasumlikkuse piiril, tõdevad kauplemisala vanad olijad.
Eestis räägitakse üha enam inseneride nappusest, kuid probleemi juured ulatuvad palju kaugemale kui kõrgkoolidesse. Saatesarja "Ettevõtlik Tallinn" uues saates räägitakse sellest, miks lapse loomulikku uudishimu ei tohiks varakult maha suruda, kuidas teadus- ja inseneeriahuvi kujuneb ning millist rolli mängivad selles õpetajad, lapsevanemad ja huviharidus.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.