Eesti on saanud mitu korda Euroopa Komisjonilt noomida, et me ei suuda olmejäätmeid piisavalt ringlusse suunata. Olukorra parandamiseks valmistab riik praegu ette jäätmereformi. Jäätmekäitlejad ja -vedajad ning ringmajanduse ettevõtted on aga lahenduste suhtes skeptilised.
Ringmajandusettevõtete liit tegi avaliku pöördumise kliimaministeeriumile ja taristuminister Vladimir Svetile, kritiseerides omavalitsuskeskset jäätmekäitlust, mis ei aita vähendada jäätmete teket ja suurendada ringlussevõttu.
Kliimaministeerium saadab novembris avalikule konsultatsioonile jäätmereformi ettevalmistava eelnõu, millega tahetakse parandada jäätmete liigiti kogumist ning ringlussevõttu. Praegust pakendiaktsiisi ei muudeta.
Avalik sektor ei ole jäätmekäitlusega hakkama saanud. Planeeritav jäätmereform suurendab omavalitsuste rolli veelgi, kuid jäätmemajandus tuleks anda hoopiski erasektori kätesse, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Keskkonnateenuste juhi Argo Luude hinnangul tuleks jäätmekäitlus anda erasektorile, sest riik ei saa hakkama. Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo vastab, et omavalitsuste käed on praegugi lühikesed, kuid reform annab neile selge rolli.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.