Heitgaaside vähenemine transpordis edeneb visalt

EEA aruanne „ Euroopa taristusüsteemide jätkusuutlikkus“ võtab kokku transpordisektori peamised suundumused 2024. aasta seisuga ning nende keskkonna- ja kliimamõjud. Aruandest selgub, et transport on jätkuvalt peamine kasvuhoonegaaside, õhusaaste ja müra allikas.

Kuigi prognoosid 2030. aastaks ja edaspidiseks näitavad mõningaid positiivseid märke, on endiselt vaja märkimisväärseid investeeringuid innovaatiliste lahenduste rakendamisse ja üleminekut säästvamatele transpordiviisidele.

Peamiseks inimeste liikumisviisiks Euroopas on sõiduautod, moodustades 2022. aastal ligi kolm neljandikku (73%) läbitud reisijakilomeetritest. Autodega läbitud kilomeetrid on kasvanud ajavahemikul 1995–2022 suisa 25%. Samal ajal on säästvamate ühistranspordivahendite – busside, trammide ja metroode – kasutamine püsinud stabiilsena.

Maanteetransport on peamine kaubaveo viis, moodustades 2022. aastal veidi üle poole ELi kogu kaubaveost. Lisaks on kaubaveo absoluutne maht Euroopa maanteedel alates 1995. aastast kasvanud peaaegu kaks kolmandikku.

Prognoositakse, et nii reisijate- kui ka kaubavedu lähiaastatel ELis suureneb veelgi.

2022. aastal olid transpordist tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused ELis umbes 26% kõrgemad kui 1990. aastal. Üheks peamiseks põhjuseks on kasvav transpordinõudlus. Elektrisõidukite levik on viimastel aastatel näidanud lootustandvaid märke ning puhtamate kütuste kasutuselevõtt võib aidata vähendada CO₂ heitkoguseid transpordiviisidel, mida on raske elektrifitseerida. Siiski on nende kasutuselevõtt seni olnud liiga aeglane, et muuta üldist trendi.

Lisaks kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise väljakutsele kasvab ELis kiiresti nõudlus lennunduse järele. EEA aruandes märgitakse, et reisilendude nõudlus kasvas aastatel 1995–2019 rohkem kui 140%, välja arvatud COVID-19 pandeemia aastatel.

Võrreldes teiste majandussektoritega moodustas transport 2022. aastal ligikaudu 29% ELi kasvuhoonegaaside heitkogustest. Selle osakaal eeldatavasti suureneb veelgi, kuna Euroopa majanduse dekarboniseerimine edeneb kiiremini teistes sektorites, eelkõige energia tootmises.

Praeguste ja kavandatud poliitikameetmete alusel prognoositakse, et ELi liikmesriikides vähenevad transpordist tulenevad kasvuhoonegaaside heitkogused 2030. aastaks umbes 14% ja 2050. aastaks 37% võrreldes 2022. aasta tasemetega. Seetõttu on vaja teha tugevamaid jõupingutusi, et saavutada ELi eesmärk vähendada transpordist tulenevaid heitkoguseid 2050. aastaks 90%.

ELi transpordisektor on suutnud vähendada enamiku õhusaasteainete heitkoguseid tänu poliitikameetmetele (rangemad heitmestandardid) ja tehnoloogiaarengule. Suurim osa edusammudest tuleneb maanteetranspordi heitkoguste vähenemisest ja vääveloksiidide puhul meretranspordi heitkoguste vähendamisest.

Euroopa taristusüsteemide rohepöörde kiirendamiseks on vaja jätkuvaid avaliku ja erasektori investeeringuid innovatsiooni ning tehnoloogiasse. Näiteks olemasolevale Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse süsteemile lisaks täiendava maanteetransporti kaasava kauplemissüsteemi ETS2 loomise abil arengu kiirendamine. Siiski tuleb investeeringud ühendada ambitsioonika poliitika rakendamisega, et suunata transporditegevus kestlikumatele viisidele.

Eestis on transpordisektor suuruselt teine kasvuhoonegaaside heitja. 2022. aastal paisati õhku 2,6 miljonit tonni ehk 18,5% kõigist Eesti kasvuhoonegaasidest. Transpordisektori KHG heitkogus pärineb ca 95% maanteetranspordi heitmetest, millest omakorda ca 65% tuleb sõiduautodest, 15% veoautodest, 14% väikekaubikutest ning 6% bussidest.