Makromaania: kas Eesti pani täie hooga vastu klaaslage

Valitsuse hirm majanduse langusse rääkimise pärast on võrdlemisi õigustatud, sest valitsuse enda poliitika tüürib majanduskasvu nullimise poole.

Kaks, kolm või neli intressikärbet? Kuue kuu euribor vajub 3 protsendi lähedale, kuid juhtub see kuue kuu pärast, aasta pärast või sootuks järgmise aasta lõpuks, pole majandusanalüütikud ja finantsturud päris ühel nõul. Mõju Eesti laenuvõtjatele ulatub sadadesse miljonitesse.

Statistikaameti energiahindade rehkendused panevad analüütikuid juba mõnda aega kukalt kratsima, kui hinnakasv mõõdeti päriselust kiiremaks, võis see meile kalliks maksma minna, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Janno Riispapp “Makromaania” uudiskirjas.

Minister Tiit Riisalo seatud majanduse kahekordistamise siht eeldaks Hiina kiirusel Saksamaast mööda kasvamist, kirjutab Äripäeva ajakirjanik Kristjan Pruul “Makromaania” uudiskirjas.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.