BLRT Grupi peamisel omanikul Fjodor Bermanil jagub valitsuse kohta häid sõnu: esimest korda on mereriigi loosungiga lehvitamise asemel laevaehituse vastu tegelikult huvi tuntud ja ka kasumimaksu peab ta paremaks kui teisi välja käidud variante.
“Meil garaažis on kaks autoharidusega meest ja kaks IT-haridusega meest,” naerab Hendrik Tasa. Tal on punane habe ja tätoveeringud. Vabal ajal tegutseb ta modellina: ta on teinud reklaame spaadele ja koeratoidule. Aga tema lemmiktöövahend on plekigiljotiin.
Kliimaministeerium veab koos Eesti merendusklastriga projekti, mis aitab Ukraina laevastikku ja sadamaid taastada ning Musta merd demineerida. Kui vajalikud 500 miljonit eurot on leitud, saavad Eesti ettevõtjad magusaid tellimusi.
Fjodor Bermani vankumatu käe all juhitud laeva- ja metallitööstus BLRT kaotas eelmisel aastal küll pisut käibes, kuid kasumlikkus on tõusnud jälle varasemate aastate tasemele.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.