USA sanktsioonide alla sattunud firma omanik: „Minu Eesti äri ei töötanud Venemaaga“

USA rahandusministeerium kehtestas Ukraina iseseisvuspäeva eelõhtul sanktsioonid veel ligi 400 ettevõttele ja inimesele, kes Venemaa agressioonile kaasa aitavad. Nende seas on ka kaks Eesti osaühingut.

Valitsemissektori helded kulutused ja tööjõupuudus on toonud Venemaal kaasa reaalpalkade ning tarbimise järsu tõusu, kuid majanduse kohal ripub ülekuumenemise oht.

Läti riigimetsateenistus VMD määras 10 000 euro suuruse trahvi ettevõttele, kes kavatses Türgist importida väidetavalt Venemaa materjalist toodetud kasevineeri, vahendavad Tööstusuudised.

Äripäeva sõsarlehel Delovõje Vedomostil õnnestus osta Venemaa kaubamärgiga kosmeetikat, mida ei tohiks sanktsioonide tõttu Eestisse enam jõuda.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.