Tööandjate keskliit: kliimaseadus ei anna ettevõtjale kindlustunnet
Kliimaseaduse eelnõu kvaliteeti on tõmmanud alla soov teha seadus kõigest aastaga. Seetõttu on seaduse tekst üldine ega anna ettevõtjatele kindlustunnet, kirjutab tööandjate keskliidu innovatsiooninõunik ja kliimaseaduse juhtrühmas osalenud Kati Rostfeldt.
Tööandjate keskliit jätab kliimaseaduse praegusel kujul kooskõlastamata. Liidu sõnul on eelnõu valminud liiga rutakalt, tuues kaasa rida puudujääke, nagu kindlustunde puudumine ja konkurentsivõime alandamine.
Rohetehnoloogia liit soovitab lõpetada juba järgmisel aastal fossiilkütuste subsideerimise, vähendada menetlusaega ja siduda kasvuhoonegaaside hulk SKPga.
Vaatamata majanduslangusele kasvab nii kütuste tarbimine kui ka transpordisektori heide märgatavalt. Sellise kliimaseadusega me 2030. aasta eesmärke ei täida, kirjutab Neste Eesti juhatuse liige Ülle Tamme.
Kliimakindla majanduse seaduse kava on olnud kuu aega avalik, aga torm selle ümber pole sugugi vaibunud. Peamiselt kritiseeritakse seaduse vähest ambitsioonikust. Kliimaministeerium peab aga eesmärke realistlikeks.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.