Kunst kilude asemel: hiidlane ja Lasnamäe restoranipidaja elustavad Hiiumaa vabrikut
Endise piiritusetehase juures asuvasse baari ja hotelli astudes tervitavad külalisi roosas ballikleidis Kaja Kallas, saatuslike kaunitaridena Kersti Kaljulaid ja Kim Chŏng-un ning veel terve trobikond poliitikuid ja popkultuuri ikoone.
Hiidlasest ettevõtja Marco Pärteli jaoks on praegu põhimure Viscosa Kultuuritehas, teised ärid on kõrvale jäänud: „Aga me püüame sealt mitte raha võtta, muidu ei ole projekt jätkusuutlik.“
Foto: Liis Treimann
Kohati ikoone sõna otseses mõttes: uste kohal on kultuuriklastri juht Marco Pärtel ise Kristuse kujul, tema vastas pühak Volodõmõr Zelenskõi, kes on relvastatud noa ja granaadiga, teda õnnistab lillepärjaga ingel Joe Biden. Kõik need on eesti kunstniku Toivo Freemani kollaažid, praegu Hiiumaa kultuurimeka staatusele pretendeeriva Viscosa tehase üks projekte.
“Praegu on trend eelarvesõbralikumate asjade populaarsuse poole,” märgib Lasnamäel restoraniäris tegutsev Maksim Apalkov. Ta usub, et nende Hügge on täitsa Michelini mainimist väärt, selleks peaks ta ainult kuskil mere ääres asuma.
2024. aasta augusti alguses tekitas palju kära konjunktuuriinstituudi avaldus, et Eesti liigub viie Euroopa kallima riigi hulka. 1927. aastal peeti noort Eestit seevastu üheks odavaimaks riigiks maailmas, vähemalt nii kinnitas riigi juhtiv statistik Albert Pullerits. Millised olid siis rahvamajandus, palgad ja hinnad?
Rootsi päritolu Tallinna ärimehe Rudolf Ernst Klaussoni edukas tehas tootis ligi sada aastat keset Kalamaja maiustusi, kolides alles hiljaaegu magusalt krundilt linna serva.
Ettevõtja, Marie Curie õpilane, eksiilvalitsuse minister ja kirjanik Oskar Lõvi oli inimene, kellel õnnestus 1930. aastatel kiusliku Nõukogude võimuga Eesti piimatoodete ekspordis kokkuleppele saada. Punaarmee tulekuga sai Lõvist aga uute kommunistlike peremeeste verivaenlane.
Aasta lõpu lähenedes vaatavad paljud ettevõtjad tavapärasest tähelepanelikumalt ettevõtte tulemusi ja pangakonto seisu. Kui aasta on olnud hea ja kontole on kogunenud raha, tekib loomulik küsimus. Kas jätta raha ettevõttesse puhvriks või panna see investeeringuna tööle? Ja kui ettevõte otsustab investeerida, kas teha seda oma raha eest või kasutada pangalaenu, liisingut või muud finantseerimislahendust? Sellest annab ülevaate Luminori ärikliendihaldurite juht Mari-Liis Stalde.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.