Joosep Vimm: Eesti jäätmepoliitika tammub arglikult paigal
Omavalitsused ei tea, mis jäätmeid ja kui palju tekib. Turg aga jäätmemajandust korda ei tee, vaja on jõulist riiklikku reformi, kirjutab Joosep Vimm, Tallinna linnavolikogu keskkonna- ja kliimakomisjoni liige (SDE) ja ringmajanduse edendaja.
Pakendite liigiti kogumine areneb Eestis jõudsalt. Kuigi sorteerimine on kodudes paranenud, on vaja pingutada, et materjalide ringlussevõtt kasvaks, kirjutab Pakendiringluse juhatuse liige Alder Harkmann.
Avalik sektor ei ole jäätmekäitlusega hakkama saanud. Planeeritav jäätmereform suurendab omavalitsuste rolli veelgi, kuid jäätmemajandus tuleks anda hoopiski erasektori kätesse, kirjutab Eesti Keskkonnateenuste juht Argo Luude.
Terasetehased üle maailma peavad kasutama aina rohkem vanametalli, et võtta materjali ringlusesse. Üha olulisemaks muutuvad materjali päritolu ja vastavussertifikaadid, kirjutab vanametalli ringmajandusettevõte Cronimet Nordic juht Eva Pedjak.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.