Saabumata apokalüpsis kisub Lääne närvid pingule

Hilissuvised tervitused suvepuhkuselt naasnud Indrekult ja suur kummardus kolleegidele, kes viimasel pooleteisel kuul briifingut kirjutanud, ja sulle, kallis lugeja, igal nädalal maandunud põrutavaid pomme vahendanud.

Sel nädalal oleme taas justkui suure plahvatuse ootuses. Kõrvulukustav mürin käis läbi finantsturgudelt, mis kihutasid eile kohati pretsedenditu kiirusega põhja poole, aga näitavad täna juba korralikult toibumist. Geopoliitilisel tandril peljatakse seevastu pea sõna otseselt tuld ja tõrva, sest keegi ei tea veel lõpuni, kas Iraani ähvardus Iisraeli suhtes on tõsine.

Nädalaga on ametist lahti saanud ja riigist põgenenud Bangladeshi autokraatlik valitsusjuht Sheikh Hasina. Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tagant on kadumas ka viimased chavismo vaimus valitsevad Ladina-Ameerika vasakpopulistid.

Ning Suurbritanniat tabasid õõvastava noarünnaku järel rahutused, milles kohalikud natsihakatised on hakanud valimatult mosleme ründama. Mõruks kirsiks tordil kütab desinfot tagant ammu rööbastelt maha jooksnud Elon Musk, kelle sõnul on britid kodusõja veerel.

Lähis-Ida suure sõja ootuses. “Pole väärikas oodata kartuses, selmet ise initsiatiiv haarata,” lausus Yuli Edelstein, Iisraeli parlamendi välis- ja kaitsekomisjoni juht (kes kevadel väisas Lennart Meri konverentsi raames ka Tallinna). Selle ootus, et Iraan maksab kätte Teheranis toimunud Hamasi kõrge juhi atentaadi eest – milles süüdistatakse Iisraeli, aga kes ametlikult pole atentaati omaks võtnud –, on kruvinud pinge ülikõrgele.