“Siin on potentsiaali tõsta lõpuks kõigi eestimaalaste palk kahekordseks.”
Skandinaavia majanduste kriis on Eesti tööstusele kasulik, sest utsitab minema otse rikkamale Saksa turule. Seal läbilöömiseks on vaja aga organiseeruda, varuda aega ning oma tugevusi täpselt esile tõsta, kirjutab Eesti Masinatööstuse Liidu tegevjuht Andri Haran.
Kuigi Rootsi keskpank on langetanud intressimäärasid, mis peaks ettevõtjatele julgust andma, siis seda Eesti ekspordi- ja tööstusfirmadel veel piisavalt pole, et suuri investeeringuid teha, rääkis Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.