Eesti oodatava eluea langus oli euroliidu suuremaid
Eurostati möödunud nädalal avaldatud esialgsete 2023. aasta andmete kohaselt oli Euroopa Liidu (EL) oodatav eluiga sünnimomendil 81,5 aastat. Läti oodatav eluiga oli liidu madaluselt teine, Eesti oodatava eluea langus oli võrreldes pandeemiaeelse ajaga üks suuremaid.
Eesti oodatav eluiga sünnihetkel oli mullu 78,8 aastat.
Foto: Shutterstock
15 riigis ületas oodatav eluiga ELi keskmist, kõrgeim oodatav eluiga registreeriti Hispaanias (84,0), Itaalias (83,8) ja Maltal (83,6 aastat) ning madalaim Bulgaarias (75,8), Lätis (75,9) ja Rumeenias (76,6 aastat), vahendas Läti rahvusringhääling.
Võrreldes 2019. aasta pandeemiaeelse tasemega suurenes oodatav eluiga mullu 18s, püsis stabiilne kahes ja vähenes kuues ELi riigis. Suurim kasv oli Rumeenias (+1,0), Leedus (+0,8), Bulgaarias, Tšehhis, Luksemburgis ja Maltal (kõigis +0,7 aastat). Suurim langus oli Austrias ja Soomes (mõlemad -0,4 aastat), Eestis ja Hollandis (-0,2 aastat).
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.