Saksamaa kubiseb Vene ja Hiina spioonidest

Euroopa Liit on endiselt pigem riikide liit kui liitriik ja seda tõenäoliselt ka lähemas tulevikus, sest soovi kõikehõlmava siseturu loomiseks ei ole. Itaalia ekspeaminister Enrico Letta käis Brüsselis tutvustamas valitsusjuhtidele oma nägemust euroliidu konkurentsivõime taastamiseks — loe ka tema intervjuud Äripäevale —, kuid see tähendaks muu hulgas ühist maksupoliitikat ja kapitaliturgu — ja see on just väiksematele majandustele punane joon.

Nii Eesti kui ka Rootsi või Iirimaa või Luksemburg leiavad, et ettevõtete maksustamine või ka väärtpaberituru korraldamine on miski, millega nad saavad ise praegu paremini hakkama. Ent kui Euroopa Liit tahab püsida USA ja Hiina kannul, peab ta suutma ühtsema löögirusikana toimida.

Seda tõestab ka nädalavahetusel saabunud 60 miljardi dollari suuruse Ukraina abi otsus USAst, mida Brüssel ja kõik teised Euroopa pealinnad hinge kinni hoides ootasid. Olgugi et Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen lubas seepeale eurooplaste järgmist sammu, on selge, et just ameeriklastest sõltub praegu see, kui tugevalt Lääs Ukrainat toetab.

Kohe-kohe on Ukraina abi teel. USA kongressi esindajatekojas nädalavahetusel langetatud positiivne otsus annab Ukrainale lõpuks ometi kauaoodatud militaarabi. 60 miljardi dollari väärtuses relvastust ja väljaõpet pidanuks olema tõsiasi juba eelmise aastanumbri sees, kuid sisepoliitiline kemplus, kus vabariiklased asusid abi torpedeerima, viivitas otsustamist neli kuud. Abipaketi peab täna-homme heaks kiitma ka demokraatide enamusega senat ning seejärel on tarvis presidendi allkirja. Joe Biden lubas Volodõmõr Zelenskõile, et abi jõuab kohale kiiresti. Tapvad õhulöögid Ukraina linnadele ja Vene vägede edenemine rindejoonel on selle viivituse tagajärg.