Silmapaistvalt suur jäätmeteke ning jäätmetes sisalduva ressursi ebatõhus kasutamine on kaks Eestile olulist väljakutset, selgub Keskkonnaagentuuri ülevaatest.

- Eestis tekib aastas ühe inimese kohta jäätmeid rohkem, kui Euroopas keskmiselt. Pildil Ragn-Sellsi pakendite sorteerimine.
- Foto: Andras Kralla
Keskkonnaagentuuri ülevaatest selgub, et näiteks 2020. aastal tekkis ühe eestimaalase kohta keskmise eurooplasega võrreldes hinnanguliselt 2,5 korda enam jäätmeid ja seda just põlevkivisektori tõttu. Sealt pärineb üle 70% Eestis tekkinud jäätmetest. Elaniku kohta oli Euroopa Liidu (EL) riikidest jäätmeteke suurem vaid Luksemburgis, Rootsis, Bulgaarias ja Soomes.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Käesoleval aastal on võlakirjad jõudnud rohkem Eesti investorite vaatevälja. Hoiuseintresside langemise tõttu otsitakse alternatiive ning seda teevad eelkõige need investorid, kes soovivad oma portfellis riske hajutada või vältida aktsiaturgude riski.