Kohtla-Järve esimesel loomispäeval: kuidas algas põlevkivibuum Ida-Virumaal
Eestimaa uhkust – põlevkivitööstust – seostatakse sageli nõukogude ajastu tööstusarenguga. Kuid tegelikult tekkis see tööstusharu ja saavutas oma õitsengu juba 1920ndatel ja 1930ndatel. See oli inseneri ja ettevõtja Märt Raua teene, kes maksis oma eduka ettevõtmise eest eluga.
Kohtla põlevkivi kaevandamas. Paremal üleval insener Märt Raud 1925. aastal.
Foto: Jelena Tsenno
See, et Kirde-Eestis on „tõrvaga immutatud pruun muld“, oli teada juba vähemalt 1791. aastast, mil Königsbergi teadusajakiri kirjutas Läänemere kildadest.
Narva „põrandaalune filatelist“, Rakvere abieluaferist ja Mulgimaa nõia rahamaagia – Delovõje Vedomosti jutustab sõjaeelse vabariigi kuulsatest aferistidest ja kelmidest.
Praegu on Kalarand pealinna moodne piirkond, kus iga maatükk on arendajatele kulla hinnaga. Kuid veel 20. sajandi keskel oli see asum kuulus eelkõige sellele nime andnud toote poolest, mis oli kala. Ja iga siinne elanik teadis venelastest ettevõtjate Malahhovite perekonda, keda peeti tõeliste Tallinna kilude saladuse hoidjateks.
Peaaegu iga Pärnu elanik ja ka paljud külalised teavad Villa Ammendet – hotelli ühes Eesti luksuslikumas vanas häärberis. Aga kes oli selle ettevõtlik ja võimukas omanik, kelle nimi kõmises kunagi Peterburist Briti meredeni?
Venemaal Arhangelski oblastis Pljesjetskaja jaama lähedal asuvates metsades ja soodes kohtab aeg-ajalt roostes okastraati, mädanenud kasarmuid ja vanadusest kokku varisenud vahitorne. Kõik see on Oneglagi – stalinliku Gulagi süsteemi ühe laagri – sünge pärand.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.