Euroopa kaitsetööstusele eraldatakse 2 miljardit eurot

Ettevõtja Markus Villig rääkis tööandjate konverentsi aruteluringis, et kui ta istuks majandusministri toolil, siis võtaks ta õpetajate jaoks miljoneid laenu ja arendaks kaitsetööstust.

Eestil on selgelt vajadus kohaliku laskemoona- ja relvatootmise järele ning uuendamist vajab ka meie relvaseadus, arutlevad Soraineni riigikaitse valdkonna nõustajad Mario Sõrm ja Kaupo Lepasepp ning kaitseministeeriumi nõunik Indrek Sirp saates „Soraineni sagedus“.

Globaalse haardega kaitsetööstuse edendamist tuleb Eestis kõigiti soodustada, see peab olema meie eesmärk, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Eestisse investeerimise vastu on viimasel ajal huvi üles näidanud mitmed suured rahvusvahelised kaitsetööstusettevõtted, rääkis peaminister Kaja Kallas Tartus peetud Eesti iseseisvuspäeva kõnes.

Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.