Apteegiketi kahe lepingu trikk: töötajad saavad ületundide eest vähem raha

Apteegikettide omanikud utsitavad keskselt ette kirjutatud müügiplaanide ja boonustega proviisoreid müüma toidulisandeid.

Apteegireform pole jõu- ega mõjujooni apteekide ning ravimite hulgimüüjate vahel muutnud, näitab peagi valmiv apteegituru analüüs, konkurentsiamet võtab apteekide frantsiisisuhted fookusesse.

Äripäev töötas läbi paarsada Eesti apteekide majandusaasta aruannet ning leidis mustreid ja diile, mis lubavad väita: apteegiturul käib suur näitemäng.

Kirglikke vaidlusi ja riigi suunas ähvardusi põhjustanud apteegireformi algusest on möödunud üle kolme ja poole aasta, kuid mitte ühtegi uut proviisoriapteeki pole selle aja jooksul Eestis asutatud.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.