Hoolimata pidevatest koondamisuudistest on hõive Eestis väga kõrge ning tööpuuduse kasvu taga võib näha sõjapõgenikke, aga ka pensionäre ja koduseid hooldajaid, kes on langenud elatustaseme tõttu tööturule astunud.
Aasta töösturi nominendi Raul Kirjaneni sõnul on praegu puidusektoris kolm kriisi korraga: turgudel on väga raske, riik oma regulatsioonidega on sektori rahvusvahelisest konkurentsist välja tagurdanud ja tegelikult puudub ka selge arusaam, kuidas ja kuhu edasi.
Madala maksukoormusega on kliimaeesmärke keeruline täita, vähemalt Eesti praeguse majandusmudeli ja võimaluste juures, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Lõppev nädal tõi mitmeid uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest, pankrottidest ja koondamistest, aga ka krüptoskeemi ohvritest ja üürivõlaga maadlevast idufirmast.
Eestis sünnib maailmatasemel teadust, ent liiga väike osa sellest jõuab n-ö laborist turule ja kasvab rahvusvaheliseks äriks. Miks jäävad head ideed ülikoolidesse pidama ning mida peaks muutma rahastuses, ettevõtjate ja teadlaste koostöös ning regulatsioonides, et teadusest sünniks rohkem suure lisandväärtusega ettevõtteid?
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.