Riisalo plaanib tööturul enam kui 100 miljoni ulatuses maksutõuse ja kärpeid

Välisminister Margus Tsahkna ütleb, et riigi eelarvestrateegia on jätkuvalt auguline. Ta leiab, et kulude kärpimiseks tuleb riigil teha teenustereform.

Poliitikute asi on luua ettevõtjatele soodne keskkond ja pakkuda kindlustunnet – siis ja ainult siis saab tõepoolest juhtuda, et väärtust loov ärielu lööb halvad väljavaated uppi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Pärast viimase hetkeni käinud vaidluseid ja kärpeteateid kinnitas valitsus tuleva aasta eelarvekava, mille tulud kasvavad pea 8 ja kulud 5 protsenti, riigi võlakoormus kasvab sellega 1,1 miljardi euro võrra 21 protsendini SKPst.

Põhimõtteliselt on järgmise aasta eelarve koos: sealt vaatab vastu 1,2 miljardit laene, kolmandiku võrra vähem investeeringuid ja peotäiega kärpeid.

Olles kümme aastat olnud tegevjuht ja vestelnud enam kui 400 teise tegevjuhiga, olen täheldanud ühte mustrit. Eelarves saab esimesena löögi see, millest tegevjuht kõige vähem aru saab. Põhjus on selles, et juhatusel pole andmeid, milline on kindla tegevuse otsene mõju nende ärile - ja milles ei olda kindel, seda on loogiline kärpida. Just seetõttu on turunduse rida esimeste seas, kuhu käärid kallale lähevad.