Miljardi euro küsimus: kuidas 2025. aasta eelarves moos kommi sisse saadakse

Pärast viimase hetkeni käinud vaidluseid ja kärpeteateid kinnitas valitsus tuleva aasta eelarvekava, mille tulud kasvavad pea 8 ja kulud 5 protsenti, riigi võlakoormus kasvab sellega 1,1 miljardi euro võrra 21 protsendini SKPst.

Riigieelarve raskete oludega seoses on rahandusminister Mart Võrklaev teinud ettepaneku kärpida kõrgepalgaliste riigiteenijate edasist palgatõusu nii, et näiteks kohtunikel kasvaks palgad nelja aastaga 30 protsendi asemel 15 protsenti.

Valitsus peaks näitama paljuküsitud eeskuju ning katma vähemalt poole maksumaksjate pea kohale jäetud 400 miljoni euro suurusest august kärbetega. Rõhk sõnal "vähemalt", kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Põhimõtteliselt on järgmise aasta eelarve koos: sealt vaatab vastu 1,2 miljardit laene, kolmandiku võrra vähem investeeringuid ja peotäiega kärpeid.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.