Soome keerab töörändel kruvid kinni

"Uus immigratsioonipoliitika tekitab minus tunde, nagu ma ei oleks siin maal oodatud, mis sest, et mul on Soome pass," kirjutas Kalmõkkiast pärit ning Soome Ernst & Youngis finantsteenuste konsultandina töötav Yana Ulanova sotsiaalmeedias.

"Uuel valitsusel on kavas pikendada naturalisatsiooniks vajalikku riigis viibimise aega neljalt aastalt kaheksale. Kolm kuud tööta olnud inimene kaotab selle plaani järgi elamisloa. See sama valitsus räägib, et maa vajab rahvusvahelisi talente, absurd, kas pole?" lisas ta.

Türgist pärit Ayse Pekdiker ütles Helsingin Sanomatele, et arvestades olukorda IT-sektoris, kus koondamisi on omajagu, on just kolme kuu reegel eriti hirmutav.

Sama meeleolu väljendasid pühapäeval Helsingis keskraamatukogu Oodi ette kogunenud 300 demonstranti kohalikust IT-sektorist, kirjutas Soome rahvusringhääling Yle. "Pakutud muudatused on meie suhtes ebaõiglased ning riigi huvidega vastuolus. Me oleme selle ühiskonna integreeritud liikmed, maksame makse ja pakume oma teadmisi ja oskusi Soomele," kirjutasid meeleavalduse organiseerinud välismaalased oma üleskutses.

Soomes on olnud pikalt poliitika seista rahvastiku vananemise ja tööjõupuuduse vastu mitmekülgse immigratsioonipoliitikaga, mis tugineb suuresti töötajate riiki meelitamisele, selgub Asiya Yakupova tänavu kirjutatud magistritööst. Kui kümmekond aastat tagasi puudutas tööviisaga seotud immigratsioon veerandit kõiki sisserännanutest, siis 2021. aastal tuli tööviisaga riiki 13 775 inimest ehk 43 protsenti kõigist sisserännanutest.

Värskest koalitsioonileppest võtab immigratsioonipoliitika enda alla rohkem kui kümme lehekülge.