Kuidas tähistavad pühi nimekad läänevirulased?

Karmeli koguduse pastor Gunnar Kotiesenil oli varases nooruses isevärki jaaniõhtu traditsioon. „Läksime koguduserahvaga alati Kunda lähedale ühe liikme kodus,“ meenutas Kotiesen olenguid, kust võttis osa tavaliselt 70-100 inimest. Tollal ju kogudused kirikust väljaspool ametlikult midagi tähistada ja koguneda ei tohtinud, seega olid surnuaiapühad ja jaanid need, mida usinalt ära kasutati.

„Kunda rannas olid vene piirivalvurid ja minu mäletamist mööda õhtul peale kella kümmet enam ujuma minna ei tohtinud,“ meenutas Kotiesen. Kui kell sai kümme, hakkas planeeritud etendus pihta. „Sõitsime randa, meie, varateismelised, jooksime padinal vette, mille peale ilmusid karjudes välja piirivalvurid. Aga ühel meie täiskasvanul oli ette näidata nooremleitnandi auastme tunnistus, mille peale noorsõdurid ära ehmusid,“ naeris Kotiesen. Kuna sõdurid valvasid piiril rotatsiooni korras, sai sama nalja korrata igal aastal. „Mina olin teismeeas paras dissident ja mulle oli see hirmus põnev,“ meenutas mees 80ndate keskpaiga jaanipäevameelelahutust.