Eesti riiki ja ärisid närib kõrge riigirisk. Keskpank ei kasuta tööriista selle alla tirimiseks
Lisaks majanduslikule ebakindlusele räsivad Eestis investeeringuid ka kõrged intressid. Kui keskpanga rahapoliitiline osa ehk euribor on arusaadav, siis riigirisk on midagi, millega oleks keskpangal võimalus tegeleda hoopis teisel viisil.
Värske valitsuse püüe soove ja maksutulu kokku viia on tervitatav, aga planeeritavate maksumuudatuste mõju hindamine on jäänud napiks, tõdes Eesti Panga president Madis Müller Äripäevale antud pikemas intervjuus.
Nii kurb, kui see ka pole, on vaja luua uus Eesti lugu, mis toob meid riigina maailmakaardile tagasi, kirjutab Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Pank: nüüd on hilja, põlevale majale kindlustust osta ei saa
Pöörase hooga kerkinud intress kasvatab Tallinna börsi ettevõtete kulusid ja võib sulatada järgmise aasta kasumit ja dividende. Mõni firma on osanud varitsevat ohtu ette näha ja riskid maandanud, mõni teine magas õige aja maha.
Eesti riigikaitsesse panustamiseks ei pea tootma ise relvi ega tegutsema kaitsetööstuses, vaid tuge saab näidata ka muul moel. Mõnikord tähendab panus reservväelase palga säilitamist õppuse ajal, teinekord ettevõtte tehnika ja oskuste kasutamist, annetust, töötajate koolitamist või võimalust, mille kaudu saavad riigikaitsesse panustada ka ettevõtte kliendid. Tänavu jõuab tööandjate roll riigikaitses esimest korda ka Eesti ettevõtluskonkursile, kus antakse välja tiitel “Aasta riigikaitsjate toetaja 2026”.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.