Rahast ja enda loomest hooliv muusik hoiab lepingud korras

Autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste roll muusikatööstuses on ülioluline, sest nende alusel saavad muusikud oma loomingult teenida tulu ja omada oma loome üle kontrolli. Autoriõigus tekib muusikateostele nende loomise hetkel, kuid pelgalt autoriõiguse eksisteerimine ei taga muusikutele, et nende teosed on kaitstud ja kasutatud vaid viisil, mis ühtib nende soovide ja loomingulise visiooniga. Seetõttu peavad muusikud oma õiguste kaitseks hoolikalt kaaluma, kuhu, mis mahus ja millistel tingimustel nad oma varalisi ja isiklikke autoriõigusi litsentsivad või üle annavad, rõhutab Moldau.

„Oma õiguste kaitsmine on küllalt lihtne ning esimesed väiksed, aga olulised sammud saab teha 0 euroga ja elektroonselt,“ paneb muusika voogedastusplatvormi Fairmus asutaja Reigo Ahven muusikainimestele südamele.

Nutikal muusikul tasub teada kolme võtmeorganisatsiooni ja teha neis registreering:

- Eesti Autorite Ühing tegeleb lugudega seotud õigustega;

- Eesti Fonogrammitootjate Ühing tagab fonogrammidega seotud õiguste kaitse ning väljastab tasuta igale registreeritud loole globaalselt kehtiva ISR-koodi (inglise keeles: International Standard Recording code), mis on justkui loo virtuaalne sõrmejälg;

- Eesti Esitajate Liidus saavad muusikud ennast registreerida, et oma teoste esitamise eest tasu kätte saada.

„Algaja muusik midagi rohkem ei peagi esialgu pingutama,“ kinnitab Ahven, kelle loodud muusikaidu Fairmus pakub alternatiivi suurtele voogedastusplatvormidele ning annab võimaluse Eesti muusikutel oma loomingu eest õiglast tasu teenida.

Lisaks enda õiguste kaitsmisele peavad muusikud olema teadlikud ka teiste poolte õigustest. Tehes loomeprotsessis koostööd teiste muusikute ja muusikatööstuse osapooltega, on oluline määratleda, kellele ja mis mahus autoriõigused või autoriõigusega kaasnevad õigused (st esitaja ja/või fonogrammitootja õigused) kuuluvad, et tagada kõigile õiglane tasu ning vältida tulevikus potentsiaalseid vaidlusi. Niisamuti peab teiste õigusi meeles pidama ka näiteks sämplimise puhul, kus kasutatakse teise autori loomingut enda teoses. Sämpli pikkus või maht ei mängi siinkohal rolli ning nõuetekohaste litsentside hankimata jätmine võib kaasa tuua õiguslikke ja kulukaid tagajärgi.

Nii nagu igas teises äris, on ka muusikaäris olulisel kohal lepingud. Muusikud võivad oma karjääri jooksul kokku puutuda erinevate osapooltega, nagu näiteks mänedžeride, kirjastajate, plaadifirmade, distribuutorite jt, kellega nad ka karjääri edendamiseks lepinguid sõlmivad. Koostööle alla kirjutades võivad aga muusikule lepingus märkamata jääda kohad, mis hiljem võivad osutuda valulikuks. Näiteks võib leping plaadifirmaga sisaldada mitut kaunilt sõnastatud „lõksu“, mis kätkevad endas loomingulise kontrolli puudumist, madalaid tasusid muusikule, ühepoolselt lõpetatavat ja pikendatavat lepinguperioodi, üleüldist läbipaistvuse puudumist jpm. Kõik eelnev piirab aga muusiku loominguvabadust ning võimalust teenida õiglast tasu ja säilitada kontrolli enda karjääri üle. Seetõttu on oluline lepinguga silmitsi seistes pöörduda nõu saamiseks asjatundja poole, kes oskab navigeerida nii juura- kui ka muusikamaailmas ning kes tagab, et muusik saab parima võimaliku lahenduse oma karjääri ja loome edendamiseks.

Kuula saadet “Soraineni sagedus“, et teada saada, mis on ühist muusika loomisel ja abielul, millele peaks üks alustav muusik mõtlema ning mis rolli mängivad muusikute elus kollektiivse esindamise organisatsioonid.

Muusika ja õigus(t)e ristumiskohtadest räägivad saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen partner Kaupo Lepasepp ja advokaat Oliver Ämarik, ning saatekülalised, džässiklubi Philly Joe juht ja õiglasel kaubandusel põhineva muusika voogedastusplatvormi Fairmus asutaja Reigo Ahven ning advokaadibüroo Sorainen intellektuaalse omandi valdkonna ekspert Marian Moldau. Moldau on spetsialiseerunud just muusikaettevõtluse ja muusikaõiguse valdkonnale, ta on aidanud asutada üht esimest muusikakirjastust Eestis ning tegeleb ka muusika litsentsimisega.