Hea juhi saladus: õpib, unustab tulemused ja annab ignorantsusele piitsa

“Personalijuht minus tajub, et see (tulemusjuhtimine – toim) on inimeste raiskamine. Kas me saame endale seda raiskamise luksust lubada? Kas me saame lubada seda, et me teeme mõne inimese katki hingeseisundi poolest?” küsis varem Elionis, Paulig Groupis, Coca-Cola HBCs ja välisministeeriumis personalijuhina töötanud Maria Kütt saates “Fookuses: juhi areng”.

Sama meelt on ka riigikantselei strateegilise kommunikatsiooni juht Kersti Luha, kelle sõnul saab efektiivsuse ja ootustega jõuda mingi piirini. “Ma nõustun, et see ratsionaalsuse, emotsionaalse enesekindluse ja psühholoogilise tasakaalu balanss on see, kus on väga palju väljakutseid, eriti just nende kiirete muutuste ajal,” lausus Luha. Pidevalt tahetakse tema sõnul, et me kõik oleksime väga efektiised. “Aga selle efektiivsuse tagaajamise hetkel me lõpuks pole enam efektiivsed, kui meil inimesed katki on. Lõpuks meil ei ole neid inimesi enam võimalik kasutada,” lausus ta.

On absoluutselt vajalik, et organisatsioonil oleksid sihid ja igaüks saaks aru, mis on tema panus selle sihi elluviimisel, lisaks veel ka materiaalne tunnustamine sinna juurde, aga see protsess peaks olema edasiviiv, mitte lõhkuv. “Läbi aastate on meil Eestis tulemusjuhtimist erinevates organisatsioonides rakendatud. Paraku mina oma coach'i praksises näen aga seda, et neid katkiseid inimesi on natukene liiga palju saanud,” toonitas Maria Kütt. Liiga palju on tema sõnul inimesi, kes on tugevalt iseendas kahtlevad, nende enesehinnang ja eneseväärikus on pihta saanud ja neid on solvatud.

Hea juhtimine saab alguse heast enesejuhtimisest, on Kütt veendunud. Ehk kui tal oleks võluvits, millega Eesti juhtimiskultuuris midagi koheselt muuta, siis oleks see just nimelt see, et inimesed endaga paremas kontaktis oleksid ja seda oskust juba varakult õppima hakkaksid, näiteks põhikoolis. Täna tuleb juhtidele neid oskuseid paraku alles õpetada, aga nii palju lihtsam oleks, kui see oleks juba hulga varem omandatud.

Nii palju lihtsam oleks, kui pealekasvavad noored, kes kunagi juhi rolli sattuvad, aduksid oma kolleegi, alluva või koostööpartneriga suheldes näiteks seda, et neil endal on sisekõne, neil on mingi enda kogemus, aga selleks, et kuulda teist inimest rääkimas, tuleb need sellel hetkel kõrvale panna ja kuulata, tõi Kütt ühe näite.

Lisaks on kriisipädevus oskus, milleta tänased ja ka tulevased noored juhid enam hakkama ei saa, rõhutas Kütt. “Meil on sellel aastal tööplaanis uuendada avaliku teenistuse tippjuhi kompetentsimudelit,” sõnas ta. Eelmine on koostatud 2017. aastal, aga aeg on edasi läinud ja vaja on lisada täiendusi, millest möödunud aastate kriisides ja praegustel muutlikel aegadel puudu on olnud. “Üks ongi kriisipädevus või me oleme kasutanud isegi sõna kriisikindlus,” tõi Kütt välja. Ehk teada, milliseid tegevusi juhina hästi teha, et inimestes tekiks kriisikindluse tunne.