Hoiu-laenuühistud vajavad reguleerimist, kuid mitte maakohtade arengu hinnaga

Eestis tegutseb 21 hoiu-laenuühistut (arvestamata Eesti Arengu HLÜd). Asjad on viimasel ajal hapuks läinud neist kahega. Lisaks, kui hoiu-laenuühistud on laias laastus kaasanud hoiuseid kokku ligi 100 miljonit eurot, jättes välja täna vaidluse all oleva ühistu hoiused, siis Eestis tegutsevate pankade Eesti ettevõtete ja eraisikute käest kaasatud hoiuste maht on 23 miljardit eurot. Nende arvude peale vaadates võib öelda, et hoiu-laenuühistutega seotud probleem pole finantsstabiilsuse seisukohalt ja ühiskonna kui terviku jaoks ülemäära suur.

Lisaks, reeglina pakuvad hoiu-laenuühistud võrreldes pankadega kõrgemat intressi. Parem intress eeldab suurema riski võtmist ja võime küsida, kas riik peab kaitsma inimest suurema riski võtmise eest. Sellegipoolest ei saa mööda vaadata neist ligi tuhandest hoiustajast, kes oma säästudest mõne hoiu-laenuühistu juhatuse kuritegeliku tegutsemise tõttu ilma on jäänud. On selge, et riik peab sekkuma, kuid küsimus on, mil määral ja kuidas.

Advokaadibüroo Sorainen maksejõuetusõiguse valdkonna juht Mari Agarmaa loetleb saates "Soraineni sagedus" hoobasid, mida riik ühistute tegevuse reguleerimisel esmajoones peab rakendama: „Piirata tuleb hoiu-laenuühistute reklaamivabadust. Samuti tuleb keelata ühistulise tegevuse juhtorganites kaasalöömine kriminaalkorras karistatud ning pankrotimenetlusega seotud isikutele. Tehniliselt on seda üsna lihtne korraldada ettevõtluskeelu kohaldamise kaudu. Järelevalve korras tuleb üle vaadata ka juhtorganitega seotud laenud. Ning neljandaks tuleb piirata ühistu liikmete võimalusi oma õigusi edasi volitada."

Hoiu-laenuühistud ise on samuti eri meelt selles, kas või kui palju riik nende ärisse sekkuda võiks – osa pooldab mittesekkumist, teised jällegi ootavad riigilt tegutsemist. Rahandusministeerium on otsinud aastaid kahe äärmuse vahel kompromissi ja praegu on seadusemuudatused väljatöötamisel.

„Üks tõsine küsimus riigi jaoks on, kuidas motiveerida ühistu liikmeid rohkem ühistu tegevuses kaasa rääkima. Ühistu liige peab käima üldkoosolekutel, seal küsimusi esitama ja kaasa rääkima ning nõudma juhatuselt välja infot. Probleem on, et paljud hoiu-laenuühistu liikmeks astujad volitavad kohe kõik oma õigused ära. Nad ei anna endale võimalustki üldkoosolekul käia ja kaasa rääkida. See peab muutuma!“ toob rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonnajuhataja asetäitja Thomas Auväärt välja peamise murekoha, mida seaduseparandused adresseerima peavad.

Hoiu-laenuühistu on üks ettevõtlusvorme. Olemuslikult ei erine see väga palju osaühingust või aktsiaseltsist selles mõttes, et ta on seotud teatavate riskide, õiguste ja kohustustega, selgitab Agarmaa.

"Ettevõtluses osalemine eeldab aktiivsust ja teisalt kontrolli juhtorganite üle. Maapiirkondades võib hoiu-laenuühistu olla üks väheseid, kui mitte ainus viis laenu saamiseks ja selle kaudu kohaliku ettevõtluse edendamiseks, sest pankade jaoks on tegemist liiga kõrge riskiga piirkonnaga, mistõttu on ka kapitalinõuded kõrged,“ toob Agarmaa välja põhjuse, miks püsib vajadus hoiu-laenuühistute turu järele.

Thomas Auväärt hoiatab kogu vaba raha viimise eest hoiu-laenuühistusse ja loetleb põhialuseid, mis hoiustatud raha aitaksid kaitsta. "Enne, kui hoiu-laenuühistusse hoiustad, tee eeltööd ja uuri välja, kes on ühistu juhid. Kui oled liikmeks astunud, siis osale aktiivselt ühistu tegevuses ja suhtle nii teiste liikmete kui ka juhtorganitega. Küsi juhatuselt välja info, kes on need firmad, kes ühistult laenu saavad. Kas need on ühistu piirkonnas tegutsevad tuntud ärid või hoopiski ühistu juhtidega seotud ettevõtted? Kui näed, et ühistu juhid ei ole tegutsenud ühistu parimates huvides, nõua juhtide väljavahetamist kas või kohtu kaudu,” paneb Auväärt ühistu liikmetele südamele.

Novembrikuu ”Soraineni sageduse” saates arutlesid saatejuhid, advokaadibüroo Sorainen advokaat Mario Sõrm ja jurist Oliver Ämarik saatekülalistega selle üle, kas ja mil määral vajab hoiu-laenuühistute turg reguleerimist, et kaitsta hoiustajate huve.