Kulude, sh energiakandjate hinna kasv avaldab üha suuremat survet Eesti ettevõtjatele ja konkurentsivõimele, mistõttu jääb majanduskasv tänavu poole protsendi suuruseks, prognoosib Swedbank.
Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) prognoosib, et 2023. aasta globaalne majanduskasv tuleb väiksem, kui seda näitas juulikuine prognoos, vahendab Reuters. Kasvu kärpimise peamisteks põhjusteks on Ukraina sõjast tingitud surve, kõrged energia- ja toiduhinnad, kõrge üldine hinnatõus ning järsult tõusnud intressimäärad.
Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) maailmamajanduse prognoosis nähtub, et Eesti majandus kasvab tänavu euroalal kõige aeglasemalt, samas hinnatõus tuleb selgelt suurem kui näiteks Lätis või Leedus.
Küberrünnakutest, andmeleketest ja uutest turvanõuetest räägitakse hommikust õhtuni. Ometi näitavad nii värsked intsidendid kui ka statistika, et ettevõtete tegelik kaitstus ei ole jutule järele jõudnud. Prominioni infoturbeekspert Ekke Einberg kirjutab, et probleem pole enam selles, nagu ettevõtted poleks ohtudest kuulnud. Pigem on sellest tüdimus ning arvatakse, et infoturvalisusega on juba tegeletud, sest vajalik dokument on olemas või mõni nõue täidetud.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.