Riigieelarve puudujääk suureneb poole miljardi võrra
Prognoosi järgi suureneb valitsussektori nominaalne puudujääk 2023. aastal käesoleva aastaga võrreldes ligikaudu poole miljardi euro võrra ning kasvab lähima nelja aasta peale kokku 2,9 miljardi euro võrra.
Kujutlus, et kulutusi ja toetusi on võimalik kasvatada ilma makse tõstmata või millestki muust loobumata, on illusioon, ütles vabariigi president Alar Karis esmaspäeval riigikogu avaistungil.
Maksu- ja tolliametile tasuti juulis 1,05 miljardit eurot maksutulu ehk 12,5 protsenti rohkem kui aasta tagasi samal ajal, seitsme kuuga on eelarvest täidetud 60,1 protsenti.
Eelarvenõukogu ei ole olnud rahandusministeeriumi prognoosi hinnates järjepidev ning tema käsitlusviis ei ole kooskõlas Euroopa Liidu põhimõttega, kirjutab ministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juht Raoul Lättemäe ministeeriumi vastuses nõukogu kriitikale.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.