Riigi ehitusobjektid kallinevad paarisaja miljoni võrra, lisaraha on visa tulema

Materjalide hinnatõus survestab ehitajaid aina valusamalt, kuid abikäe andmise asemel esitab riik ettevõtetele vaid võimatuid nõudmisi. Samal ajal peavad ministeeriumid hindama, kas kõikide objektide lõpetamiseks üldse jagubki raha.

Eesti Ehitusettevõtjate Liit saatis rahandusministeeriumile pöördumise, kus hoiatab, et hüppeline hinnatõus on ehitusfirmadele talumatu ja kui riik ettevõtjatele vastu ei tule, võib ehitus objektidel seisma jääda.

Sõja algusest on möödunud kuu ja kõik esialgu kardetud probleemid on peatöövõtjate sõnul nüüd ehitussektoris realiseerunud - arvestatav osa Ukraina tööjõust on kodumaale lahkunud ja ehitusmaterjalide hind on kerkinud ulmelistesse kõrgustesse.

Ehituse kallinemise tõttu peavad mitmed omavalitsused leidma miljoneid eurosid lisaraha, et koolimajad valmis saaksid. Mõni neist loodab riigi toele, kuid võetakse ka laenu, müüakse vara või jäetakse tänavavalgustus uuendamata. Lisaks eelarvele on lõhki ka ehituste tähtajad.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.