Eesti saab leevendada inflatsiooni mõju, hinnatõusu ennast pidurdada on raske

Samal ajal kui lahendused gaasi varustuskindluse tagamiseks muutunud keskkonnas on olemas, viib senine energiapoliitika valdkonnas pigem paigalseisu, tehes majandusele karuteene, kirjutab Eesti Gaasiliidu tegevjuht Heiko Heitur.

Talviste toetusmeetmete kadumise järel täie mõjuga tuntav inflatsioon on saavutanud kiiruse, mida pole Eestis nähtud 1990ndate keskpaigast saadik. Leevendust enne aasta teist poolt ei paista ja vahepeal tasuks hakata kütteperioodiks raha koguma.

Eestis oli aprillis Euroopa kiireim hinnatõus, 19% küündinud inflatsioon on seda jahmatavam, et energiakandjate hinnaralli maailmaturul jäi aprillis tegelikult aeglasemaks.

Esimese kvartali maksutulu kerkis tarbimismaksude suurema laekumise toel mullusega võrreldes 16,3 protsenti ehk 2,6 miljardi euroni, teatas rahandusministeerium.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.