Edukas Eesti on Äripäeva, Eesti Gaasi, If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Forus Grupi, Swedbanki ja Rohetiigri konkurss, kuhu oodatakse Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis.
Hooajal 2021/2022 kümnendat korda läbi viidud konkursile laekus seekord 77 võistlustööd, millest märgiti nominentidena ära 13. Auhinnatseremoonia leidis aset neljapäeva õhtupoolikul Äripäeva toimetuses.
Peaauhinna 10 000 eurot võitnud arvamusloos “Kaotatud miljardid, mis tuleb tagasi võita” viitas Ain Aaviksoo andmetele, millega haigena elatud päevade või enneaegsete surmade näol kaotab Eesti aastas vähemalt 8 miljardit eurot. Olukorra lahendamiseks pakkus Aaviksoo: ettevõte, mis mõõdab ja suudab tõendada, et tema töötajad on aasta jooksul saanud tervemaks, saab osa oma töötajate tervisesse investeeritud rahast tagasi näiteks väiksema sotsiaalmaksu kohustuse näol. Lisaks peaauhinnale pälvis Aaviksoo ka Forus Grupi lemmiku eriauhinna.
Intervjuusid võitjate ja žürii liikmetega kuuleb reedel Äripäeva raadio hommikuprogrammis ning seejärel podcast'idena Äripäeva veebis.
Konkursi žürii moodustasid Edukat Eestit toetavate ettevõtete valitud esindajad: Eesti Gaasi suuromanik Ain Hanschmidt ning kommunikatsiooni- ja turundusjuht Kersti Tumm; Ellex Raidla Advokaadibüroo vanempartner Jüri Raidla ning turundus- ja kommunikatsioonijuht Kaisa Malk, Forus Grupi juht Margus Nõlvak, Rohetiigri eestvedajad Eva Truuverk ja Helin Vaher, Swedbanki juhatuse liige Tarmo Ulla, kommunikatsiooni ja jätkusuutlikkuse osakonna juht Kristiina Herodes ning ettevõtete panganduse kommunikatsioonijuht Kaarel Kutti, If Kindlustuse Balti erakliendi üksuse juht Martin Mark ja kommunikatsioonijuht Tõnu Talinurm, Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv ja arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Žürii tööd modereeris Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
Konkursi Edukas Eesti võitnud ettevõtja ja teadlane Ain Aaviksoo rääkis intervjuus, et idee tuli tal juba aasta varem, aga ei jõudnud kirja panna. "Eks nüüd näeb, kas see idee ka kokkupõrke reaalsusega ehk poliitikutega vastu peab," rääkis ta.
Kuigi tehisintellekti laialdane kasutuselevõtt ei jäta nutikaid tarkvaraarendajaid tööta, muudab see märkimisväärselt nende igapäevaseid ülesandeid. Koodikirjutamise asemel muutub IT-sektoris järjest olulisemaks analüütiline mõtlemine ja oskus tehisintellekti süsteeme turvaliselt juhtida.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.