Vene relvajõud alustasid pealetungi Ida-Ukrainas

Kaitseministeeriumi kantsler Kusti Salm ütles reedesel julgeoleku pressikonverentsil, et ei saa välistada Venemaa kallaletungi NATO-le. Seega on Eesti ja Balti riikide eesmärk tugevdada vägesid Venemaa veenmiseks, et NATO vastu astumine on määratud ebaõnnestumisele.

Välisluureameti peadirektori Mikk Marrani sõnul käib praegu Vene vägede ümbergrupeerimine selleks, et Putin saaks 9. maiks mingisuguse võidu lauale panna. Kuna tegemist on propagandistliku, mitte sisulise vaheetapiga, siis konflikti lõppu see kindlasti ei tähista, lisas ta.

Kuna Venemaa on tõenäoliselt mõistmas, et Kiievi vallutamine ei õnnestu, keskendub Venemaa edaspidi Ida-Ukraina ründamisele, rääkis kaitseväe peastaabi analüüsi ja planeerimisosakonna ülema asetäitja kolonelleitnant Toomas Tõniste.

Euroopa Liidu juhid süüdistavad Vene vägesid sõjakuritegudes ning lubavad Venemaale kehtestada täiendavaid sanktsioone.

Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.