Venemaa sissetung lõikab Ukraina majandusest pea poole
Sõda Ukraina vastu ja sanktsioonid Venemaa vastu mõjutavad majandust kogu maailmas, kõige rohkem kannatavad Euroopa riigid ja Kesk-Aasia piirkonna tärkava turumajandusega riigid ja arengumaad, selgub Maailmapanga täna avaldatud viimasest majandusülevaatest.
Eesti Panga asepresident Ülo Kaasik rääkis Äripäeva Raadio intervjuus, et Eesti majandus sel aastal ei kasva, võib-olla tuleb ka väike langus. Täpsemad näitajad toob Eesti keskpank välja kell 10 avalikustatavas majandusprognoosis.
Rahandusministeeriumi majandusprognoos näeb ette majanduskasvu kahanemist sel aastal 1 protsendi võrra nagu ka Eesti Panga oma, järgmisel aastal pööraks majandus taas tõusule.
Põhjamaade Investeerimispanga president André Küüsvek tõdeb, et sõja tõttu muutub laenamine kallimaks nendele ettevõtetele, kellel Venemaa, Valgevene ja Ukraina risk portfellis on suurem. "Pangad ikka reageerivad sellele, kui riskid suurenevad. Geopoliitilistel põhjustel on need selgelt suurenenud, siin ei ole küsimust," rääkis ta intervjuus.
Kuigi Ukrainat on nimetatud Euroopa viljaaidaks, on ta Eesti jaoks pigem sepikoda. Kuid ka see on pigem liialdus, sest Ukraina osakaal kogu Eesti metalliimpordist on väike.
Balti ärikinnisvara turg tõotab püstitada tänavu kõigi aegade rekordi, kuigi välisinvesteeringute asemele on asunud kohalik kapital, tõdes Newsec Balticu analüütik Neringa Rastenytė ettevõtte sügisväljavaate Newsec Property Outlook tutvustamisel.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.