Koduostjad tõmbavad pidurit: segases maailmas ei soovi inimesed uusi kohustusi võtta
Kaks nädalat kestnud sõda võttis kinnisvara ostjatelt kindlustunde tuleviku suhtes. Seda on näha nii laenukäitumises kui ka notari juures tehtud tehingutest.
Ärikinnisvara turul tõdetakse, et Ukraina sõja valguses on kõik praegu äraootaval seisukohal: pole teada, mis saab sõjast ning siinse piirkonna atraktiivsusest investorite jaoks.
Sõda Ukrainas mõjutab Eesti kinnisvarasektorit just tarneraskustega – metall, mida muidu osteti Ukrainast, Venemaalt või Valgevenest, peab tulema nüüd mujalt. See kergitab aga ehitusmaterjali maksuvust, mis jõuab ka korterite lõpphinda.
Kui seni tegelesid paljud ettevõtted koroonapandeemiast tingitud tarneahelate raskuste lahendamisega, siis nüüd on olukord läinud veel raskemaks, märkis kinnisvaraettevõtte Hausers Grupp juht Madis Mägi.
Tarneraskused ja hirm hinnatõusu ees sunnivad ehitajaid materjale suurtes kogustes igaks juhuks kokku ostma, riske tahetakse aga senisest rohkem tellijaga jagada.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.