Ähvardav sõda võib tuua tarnekriisi ning kärpida Eesti ettevõtjate investeeringuid
Eesti ettevõtjad ei pea Venemaa sissetungi Ukrainasse küll tõenäoliseks, kuid teevad siiski ettevalmistusi juhuks, kui juba niigi kaheksa aastat kestnud konflikt peaks puhkema suureks sõjaks.
Kui Vene poolelt meile enam gaasi ei tule, siis Euroopas tervikuna on see probleem, ka Eestis, ütles Eesti Gaasi juhatuse liige Margus Kaasik. Kuid päris paanikaks põhjust ei ole – me saame hakkama, oli Kaasiku sõnum.
Venemaa Lääne ja Lõuna sõjaväeringkonna üksused liiguvad tagasi baasidesse pärast õppuste lõppu, vahendas Venemaa uudisteagentuur Interfax täna ennelõunal.
Ukraina ümber toimuv ilmestab lähenevat vältimatut pöördepunkti ligi veerand sajandit kestnud “rahuajale” Venemaa lähiajaloos. Kellelgi ei ole täna selget ettekujutlust, mis saab, ja sellele mõtlemine tekitab kõhedust, kirjutab Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.