Porto Franco laenab aina juurde

Tallinna tuiksoonel, Porto Franco kinnisvaraarendusest vaid mõnesaja meetri kaugusel asuva KredExi kontori koosolekuruumist kõlab äge vaidlus, kui avarasse liugustega naaberruumi sisse astume. Pika laua peale potsatab punaste kaustikute vahel just aastapäeva tähistanud Porto Franco ja KredExi vaheline salajane laenuleping.

Porto Franco juht Rauno Teder pidas riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil pika kõne, kuidas projektiga KredExi laenuni jõuti. Pärast Porto Franco skandaali toimunust vaikinud Teder ei öelnud aga, mis 40 miljoni eurosest KredExi laenulepingust edasi saab.

Riigiabina Porto Francole antud ligi 40 miljonit eurot oli algselt mõeldud sildlaenuna järgmise rahastuse saamiseks, kuid viimane kaotas kehtivuse. Senimaani ei ole aru saada, mis laenuga siis lõplikult tegu on, märkisid Äripäeva ajakirjanikud Pille Ivask ja Martin Johannes Teder.

Andmekaitse inspektsiooni teatel rikkus KredEx teabenõude täitmise korda, kui ei võimaldanud Äripäeval soovitud vormis Porto Franco laenulepinguga tutvuda.

Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.