Suure plaaniga VKG juht ei näe miljarditehases riiklikku tähtsust
Viru Keemia Grupp teatas suvel, et tahab Eestisse rajada biotoodete tootmiskompleksi ligikaudu 800 miljoni euro eest. Küll aga tegi ettevõtte juhtkond teadliku valiku eriplaneeringu liigi valimisel, selgitas grupi juht Ahti Asmann.
Kas tõesti on Euroopa rohelepe see, mis sunnib Eesti metsi toitma ülisuurt tselluloositehast, küsib Eestimaa Looduse Fondi juhatuse aseesimees ja metsaprogrammi juht Siim Kuresoo. Mehaanilises töötlemises on tema sõnul lisandväärtus puidu ühiku kohta jätkuvalt oluliselt kõrgem kui keemilises ehk vähem puitu pakub rohkematele tööd ja sissetulekut.
Pärast kaht aastat ettevalmistusi ja uuringuid avalikustas Viru Keemia Grupp teisipäeval hästi hoitud saladuse: tööstuskontsern tahab rajada Ida-Virumaale tselluloositehase, mis läheks maksma 800 miljoni euro ringis.
Kui Ida-Virumaa tselluloositehast saadab edu, kajastub tulemus mitte ainult töökohtades ja panuses Eesti SKPsse, vaid sellega vabaneme ehk ka vaimsetest kammitsatest, mis äriprojekte Eestis pidurdavad, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.