Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Spordiklubid võitlevad pimesi elu eest
See, et spordiklubid on viimase aasta jooksul pidanud liikumispiirangute tõttu ellu jäämise nimel pingutama, ei ole üllatav, kuid mõni ärimudel on pidanud paremini langustele vastu kui teine.
Äripäev suunas fookuse spaade ja spordiklubide majanduslikule tervisele. Kui inimesed neis asutustes oma tervist parandada ei saa, siis ei parane ka ettevõtete tervis.
Koroonakriis sundis välja mõtlema, kuidas vähem raha teenida, ütles 24-7 Fitnessklubi omanik ja endine rammumees Andrus Murumets. Selline sundolukord on igale ettevõtjale täiesti loomuvastane.
Narva spordiaktivisti Vladimir Všivtsevi osalusel tegutsev Äkke Suusaklubi oli üks süüdlane selles, et sel aastal Sportlandis ja Rademaris enam suusavarustust saada polnud – kõik oli ära ostetud.
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.