Argo Saul: tellimuste saamiseks on vaja võita usaldus

Äripäeva Puidutööstuse konverentsil avas Saul lähemalt oma võrdlemisi ootamatult alustanud ettevõtte tausta, eesmärke ja tulevikuplaane ning rääkis Eesti puitmajasektorist üldisemalt.

Argo Sauli ja puitmajade lugu sai alguse aastal 1997, mil ta alustas oma töökarjääri Norras, kus ta elas kokku kaks ja pool aastat. “Alustasin vahendajana, olin seal n-ö ühemehe konsultatsiooniettevõte ja viisin kokku Eesti ning Norra ettevõtjaid, edendasin kahe riigi kaubandussuhteid. Sealt jõudis minuni teadmine, et Norra on riik, kus armastatakse puidust ehitada. Norrakate jaoks on puidust ehitamine loogiline mõtlemine ja norm – kui vähegi saab, siis seda ka tehakse. Ja Eestis on selles sektoris palju tegijaid ja potentsiaali,” rääkis Argo Saul ja selgitas, et oma tegevuse sidus ta puitmajadega teadlikult.

“Ühtlasi on Norra hüttide ehk vabaajamajade riik – see on nende elulaad. Ma ise nimetan end ka elulaadiettevõtjaks, mitte selliseks tüüpiliseks ärimeheks. Ma teen seda, mis mulle meeldib, ja ma teen seda oma väärtustele tuginedes ning arvestades teiste osapoolte soove ja huvisid,” ütles Saul.

Ühel hetkel viis elu Argo Sauli kokku Norra vabaajamajade grand old man’iga, Asbjørn Bueniga. Juba esimest korda kohtudes lõid mehed käed ühise ettevõtte alustamiseks. „Ei olnud turu-uuringuid, äriplaane ega taustauuringuid. Leppisime vaid kokku, et kahe nädala pärast tuleb Buen Eestisse tagasi ja selleks ajaks oli mul vaja otsida rendipind. Nii oligi. Seejärel käisime ehitusmaterjalide kauplustes, tegime Puukeskusest 400 000 krooni eest esimese puidutellimuse ja soetasime mõned seadmed. Kaks nädalat hiljem tootsime esimese maja, mis tänaseks on enimmüüdud vabaajamaja mudel Norras,“ rääkis Saul.

Norra hütid on oma ruutmeetri tasemelt sarnases hinnaklassis nagu eramud. „Norrakas hindab väga oma kvaliteetaega ja ta on valmis oma rännikuäärsesse või mägimajakesse palju investeerima. Ta veedab seal väga palju aega – tihti sõidetakse neljapäeval sinna ja tagasi tullakse esmaspäeval. Ühiskond on väga mobiilne, kõikjal saab ju tänapäeval telefoni ja arvutiga tööd teha,“ selgitas Saul hüttide populaarsuse tagamaad.

“Võtsime vastu otsuse, et esimesel aastal müüme Norras ainult ühte tüüpi maja. Esimesel aastal õnnestus meil seda maja müüa 25 ühikut. Teisel aastal tundsime, et jah, see hull otsus, mille me jooksujalu tegime, võib-olla tõesti käivitubki ja otsustasime kaasata kolmanda partneri, kes mitte ei maksnud oma osaluse eest meile, algsetele omanikele, vaid ettevõttesse. Nii avanes meil võimalus soetada väike tootmiskompleks,” rääkis Saul ja lisas, et tegelikult oli niimoodi väga hea toimetada – mitte keegi ei teadnud ega tülitanud neid. “Olime suunanud oma tegevuse ainult ühele turule, praktiliselt ühele tootele ja ühele müügikanalile,” meenutas Saul.

Loe täismahus artiklit Äripäeva teemaveebist Metsamajandusuudised.ee.