- OMX Baltic−0,33%317,87
- OMX Riga0,15%996,37
- OMX Tallinn0,35%2 249,32
- OMX Vilnius−0,76%1 486,54
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 1000,77%10 756,12
- Nikkei 2252,33%58 775,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,11
- OMX Baltic−0,33%317,87
- OMX Riga0,15%996,37
- OMX Tallinn0,35%2 249,32
- OMX Vilnius−0,76%1 486,54
- S&P 5000,31%7 376,86
- DOW 30−0,46%51 285,73
- Nasdaq 1,09%24 579,42
- FTSE 1000,77%10 756,12
- Nikkei 2252,33%58 775,5
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,89
- GBP/EUR0,00%1,2
- EUR/RUB0,00%92,11
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Hoiu-laenuühistute üle ei valva keegi
Tarbijad ei adu, et hoiu-laenuühistute hoiused ei kuulu riikliku tagatisfondi kaitse alla, mis tagab üksnes krediidiasutuste hoiuseid, kirjeldab rahandusministeerium 2017. aastal alustatud seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuses. Krediidiasutustes on tagatud hoiustajale kuni 100 000 eurot.
Samuti tunnistatakse selles kavatsuses probleemi, et sisuliselt keegi ei kontrolli hoiu-laenuühistuid. Lahendusena nähakse mitut varianti: hoiu-laenuühistute järelevalve allutada finantsinspektsiooni, hoiu-laenuühistute keskorgani või siis kahe variandi hübriidi alla. Muudatused võiksid kõige varem jõustuda 2020. aastal.
Üks oluline põhjus, miks hoiu-laenuühistute tegevus on võrreldes muu finantssektoriga vähem reguleeritud, on Eesti Panga ökonomisti Taavi Raudsaare sõnul see, et algse põhimõtte järgi ei paku nad finantsteenuseid laiemale avalikkusele. Seaduse järgi peaks ühistut koos hoidma kas ühine tegevuspiirkond, töö-, teenistus- või kutseala, aga ka ühised majanduslikud huvid.
Raudsaar kinnitas, et eeskätt ei pea hoiu-laenuühistud kinni just territoriaalsuse põhimõttest, mis ütleb, et tegevuspiirkonnaks võib olla ühe kohaliku omavalitsuse üksuse või mitme omavahel piirneva kohaliku omavalitsuse üksuse haldusterritoorium. „Tegutsetakse aga üle Eesti. Arvestades hoiu-laenuühistute liikmeskonna kiiret kasvu ja üle-eestilist tegutsemist, võib hägustuda nende ühistulise tegutsemise algne mõte ja väheneda hoiustajate kontroll ning arusaam riskidest,“ selgitas ta.
Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna jurist Paula Soontaga ütles, et hoiu-laenuühistu osutab seega kindlaks määratud teenuseid vaid oma liikmetele, välja arvatud valuutavahetusteenuseid ning rahasiire ja teised makseteenused vastavalt makseasutuste ja e-raha asutuste seaduses sätestatule.
Hoiu-laenuühistutele ei rakendu Raudsaare sõnul ka tarbijakaitselised nõuded nagu teistele tarbijakrediidi andjatele.
Eelmisel aastal viis tarbijakaitseamet siiski läbi järelevalvemenetluse, millega juhtis Eriali tähelepanu eksitava kauplemisvõtte kasutamisele. “Seejärel tegime neile ettekirjutuse rikkumise kõrvaldamiseks, peale mida eemaldas ettevõte eksitava teabe oma koduleheküljelt ja lõpetas eksitava reklaami avalikustamise. Käesoleval hetkel ei ole TTJA tuvastanud hoiu-laenuühistu ERIAL-i poolt eksitava kauplemisvõtte kasutamisega seotud rikkumisi,” kinnitas tarbijakaitseameti kommunikatsiooniekspert Anne-Mai Helemäe.
Kasutavad seadust ära
“Nende ambitsioonist on näha, et nad ei ole eriti kursis ühistulise liikumise põhimõtetega. Nad vist kasutavad ära selle seaduse, mis meil olemas on, ja need vabadused, mis see seadus meie riigi võimetuse või tahtmatuse tõttu annab. Keegi ei kontrolli seda,“ hindas Eriali tegevust Hoiu-laenuühistute liidu juhatuse esimees Andrus Ristkok.
Ristkok tõdes, et poliitikud ei ole hoiu-laenuühistute tugevama reguleerimise vastu huvi tundnud. “Hoiu-laenuühistute sektor iseenesest on nii väike. Rahandussektori piires on alla 1 protsendi, siis leitakse, et pole teab mis suur risk. Kuigi seal on taga tuhanded inimesed, kelle hoiused võivad sattuda löögi alla.“
Eelmisel aastal lisandus kuni 12% tootlust pakkuvale Erialile 6,5 miljoni euro eest hoiuseid. Ristkoki hinnangul on see väga suur summa. „Kiire laenamine on tihtipeale ka riski allikas, sest siis tekib vajadus ka raha kiiresti käima panna, sest raha peab ju ära tasuma, intressi teenima hoiustajatele. Siis tihtipeale tuleb teha otsuseid, mis ei ole väga riskikindlad,“ leidis Ristkok.
Hetkel kuum
Ristkok nentis, et kinnisvaraga tegelevatel ühistutel võibki olla suur laenuvajadus, samuti ühistutel, kes hoiustajate raha kiirlaenukontorites välja laenavad. „Seal läheb kohe loosi see raha ja tasub ka kiiresti ära. Nad saavad sellega hakkama muidugi, aga kaua… selles suhtes pole mingit garantiid ja neil pole ka mingit tagatist seal taga või tagatisfondi.“
Raudsaar lisas, et alates 2013. aastast on hoiu-laenuühistute liikmeskond ja tegevusmaht Eestis hoogsalt kasvanud. Kõige kiirem kasv jäi tema sõnul 2015. ja 2016. aastasse. Eelmise aasta juuli lõpu seisuga tegutses Eestis aktiivselt 24 hoiu-laenuühistut, kellel oli kokku natuke üle 14 000 liikme. Ühistute kaasatud hoiuste maht oli pisut üle 115 miljoni euro, kasvades aastaga pea neljandiku. Väljastatud laenude maht üle 82 miljoni euro, kasvades aastaga 16%.
Liikmete oma vastutus
Soontaga tõdes, et ühistute tegevus eeldab ka liikmete enda aktiivsust ja panustamist ühistu juhtimisse. Oma tegevuses ei tohiks ükski hoiu-laenuühistu võtta ülemääraseid riske, mis võivad ohtu seada ühistu maksevõimelisuse. Igal hoiu-laenuühistul peavad olema tema tegevuse laadile ja keerukusele vastavad juhtimise strateegiad ja protseduurid, et tagada riskide objektiivne kontrollimine, juhtimine ja hindamine. Hoiu-laenuühistu riskijuhtimise üldpõhimõtted peab kinnitama liikmete üldkoosolek.
Mitmetuhandelise liikmeskonna juures võib aga osutuda kaheldavaks, et kõik liikmed suudavad võrdselt ja aktiivselt ühistusse panustada. Kuna hoiu-laenuühistud kasvavad Eestis hoogsalt, siis on oluline, et ühistu liikmed või liikmeks soovijad teadustaksid endale hoiu-laenuühistute olemust ning oskaksid nende tegevust ja riske iseseisvalt hinnata.
Seotud lood
Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.
Enimloetud
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Juubelile lähenev Raivo Hein lõi uue eesti vanasõna
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Vahendas Planet42-le üle 15 miljoni euro
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele