Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ilutulestikus hävinud aiand avas uksed
Aasta alguses raputas paljusid uudis Nurmiko Aianduskeskuse põlengust – aastavahetusel lennutatud raketist alanud põleng hävitas ühe perefirma elutöö.
Külalised said soovi korral istutada enda isikliku lille, mis Nurmiko hoole all üles kasvatatakse. Seda võimalust ei jätnud kasutamata Jüri Mõis, kes istutas isikliku ampli.
Foto: Liis Treimann
Aasta alguses avaldatud fotod mustavatest kasvuhoonetest võisid tunduda kui sünge lõpp, aga täna avas Nurmiko ühe kasvuhoone ja poe. Kokku 6000 ruutmeetri suurune ala on ellu äratatud ja selleks puhuks kutsus Nurmiko omaniku Jaak Ungerson täna aiandisse külalisi. Paljude teiste seas oli külas ka president Kersti Kaljulaid.
Viimase esitatud majandusaasta aruande järgi oli Nurmikol 2017. aasta lõpu seisuga kasvuhoonepinda 15 000 ruutmeetrit. Põleng levis 8400 ruutmeetrile. Ettevõtte käive oli 2017. aastal 1,79 miljonit eurot, kasumit teenis ettevõte 414 119 eurot.
Balti ettevõtete kasvuvõimalusi piirab ikka veel tugev sõltuvus pangalaenudest, kuigi kapitaliturg pakub rahastamiseks rohkemaid võimalusi. Eriti kiiresti on viimastel aastatel arenenud võlakirjaturg, mille abil saavad ettevõtted kaasata raha ka siis, kui pankade pakutavast ei piisa. “Ettevõtjad ei peaks küsima üksnes seda, kust saab kõige odavamalt laenu, vaid ka seda, milline rahastamisviis võimaldab neil oma äri kõige tulemuslikumalt kasvatada,” ütleb Signet Banki tegevjuht Roberts Idelsons.
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.