Kuidas parandada oma finantsolukorda?

Majandus on kasvanud ja Skvortsovi sõnul on nüüd väga õige aeg halvemaks ajaks valmistuda. Need leibkonnad, kes iga kuu oma sissetulekutelt raha säästudesse koguvad, suudavad keskmiselt säästa 14% oma netosissetulekutest. Reaalsus on Aagi sõnul aga see, et selle tulemuse viivad kõrgeks pered, kus mõlemal partneril on üsna kõrge sissetulek. Umbes pooled suudavad reaalselt säästa vaid 6–10 protsenti sissetulekutest.

Selleks, et korralikult säästa, on vaja pidada eelarvet. Uuringu järgi peab eelarvet umbes 43% Eesti elanikest. „Ei tundu halb tulemus, aga kui lähemalt vaadata, pilt muutub: neid inimesi, kes rida-realt teavad, kuhu nende raha kulub, on võib-olla ainult iga kümnes,“ kommenteeris Aak. Kõige rohkem kasutatakse eelarve tegemiseks ja tuludel-kuludel silma peal hoidmiseks Excelit või kaustikuid. Mobiilirakendusi ja pankade rahaplaneerijaid kasutatakse vähem. Ülejäänud, kes ütlesid, et nad eelarvet peavad, on pigem sellised, kellel on aimu, kui palju neil iga kuu läheb kommunaalmaksetele, lasteaiale, söögile ja trennidele, aga neil pole ülevaadet, mis summa millele kulub. Aagi sõnul tasub aga iga päev see aeg leida, et kulutused üle vaadata.

Skvortsovi sõnul peaks olema 20% varadest säästudes ehk lühiajalistes turvalistes toodetes, kust raha kiiresti kätte saaks. Tagavara peaks katma 3–6 kuud inimese kuludest. „Tagavararaha peab alati alles olema. Enne eelmist kriisi investeerisid paljud kogu oma raha fondidesse ja pidid hiljem väga odavalt müüma. Neile on jäänud kehv tunne investeerimisest. Kui nad oleks hoidnud neid fonde, oleksid need praegu plussis,“ ütles ta.

Tema sõnul näitas eelmises kriisis saadud kogemus, kui oluline on rahapuhver enne investeerimisega alustamist. „Näeme, et inimesed on selle hästi selgeks saanud, sest puhvrid kasvavad. Nüüd on vaja edasi liikuda ja investeerimisega alustada. Raha on vaja raha teenima panna,“ rääkis Skvortsov. Investeerimise peale võiks mõelda siis, kui raha saab kinni olla vähemalt kolm aastat. Ideaalis oleks minimaalne aeg aga vähemalt kuus aastat.

Instrumentide valik oleneb sellest, kui palju on inimesed valmis oma aega investeerimisele panustama ning kui palju teadmisi ja kogemusi neil on. Nende jaoks, kellel neid pole, tasub minna oma kodupanka, kus inimesi nõustatakse. „Nii seadusest kui ka panga huvidest tulenevalt ei toimu toodete müüki. Ka panga huvides on, et kliendil kasvaks heaolu ja et ta oleks pangale pikaajaline partner,“ sõnas Skvortsov.

Kuigi paljud leibkonnad kinnisvarasse investeerinud veel ei ole, peetakse seda arvelduskonto kõrval teiseks parimaks kohaks, kuhu oma raha paigutada. Seda peetakse kõige pikemaajaliselt investeeringuks: ühelt poolt soovitaks saada üüritulu, teiselt poolt saaks selle näiteks kümne aasta pärast lastele pärandada. See tundub olevat ka kõige lihtsam viis, kuidas raha paigutada.