Energiahinnad veavad inflatsiooni

Energiahindade tõus on viimastel kuudel jätkunud nii Eestis kui ka euroalal laiemalt, kommenteeris rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas. Kui euroalal kergitasid energiahinnad inflatsiooni viimaste aastate kõrgeimale tasemele, siis meil tasakaalustas seda maksumeetmete panuse vähenemine ning toidu hinnatõusu pidurdumine.

Lisaks kõrgetele naftahindadele on meil energiahindu kergitanud elektri ja ahjukütte oluline kallinemine. Põhjamaades pikemat aega püsinud ebasoodsad ilmastikuolud ning elektrijaamade hooldused on põhjustanud börsielektri kiire kallinemise, mis läbi heade ühenduste jõuab ka meie tarbijateni, selgitas Pungas.

Eestis oli elektri börsihind juulis kaheksa aasta kõrgeim, mis tähendab, et majapidamiste elektriarve on keskeltläbi 17 protsenti suurem kui aasta tagasi. Tulevikutehingute kohaselt püsivad kõrged elektrihinnad tuleva aasta kevadeni, prognoosis Pungas. Ahjukütte hinnad on samuti tõusutrendil, mida on põhjustanud sademeterohkest möödunud aasta sügis-talvest tingitud toormele ligipääsu halvenemine kui ka katlamajade suurenenud puitkütuse kasutamine. Arvestades ka kõrgeid kütusehindu, moodustasid tõusnud energiahinnad koguni poole juuli inflatsioonist.  

Teenuste hinnatõus on aasta alguse ajutiselt madalalt tasemelt viimastel kuudel kiirenenud, ulatudes juulis 3,3 protsendini. Möödunud kuul mõjutas transporditeenuseid tasuta bussiühenduste käivitumine mõnedel maakonnaliinidel.

Kuna energiahinnad on tõusnud oodatust rohkem ning ka lähikuudel peaks energiakandjate kõrge hinnatase püsima, siis märgatavat inflatsiooni aeglustumist ei ole oodata. Rahandusministeerium avaldab suvise majandusprognoosi septembris.