Danske juhtum: hoiakud võinuks muutuda varem

Praegune riigikogu majanduskomisjoni esimees ning endine rahandusminister Sven Sester märkis samuti, et rahapesu ühegi riigi mainet ei paranda. "Samas peab kindlasti selliste juhtumite puhul vaatama, kas tegemist on süsteemse veaga või üksikjuhtumiga ning kas ja kuidas on reageeringud riigi järelevalveorganid. Vaadates finantsinspektsiooni tegutsemist nii minevikus kui ka olevikus, võib küll öelda, et seda kartust ei ole, et Eesti oleks finantsmaailmas seadusi mittetäitev ja kuritegelikule rahale orienteeritud riik. Pigem täpselt vastupidi," ütles Sester.

Majanduskomisjoni esimees usub, et panga juhtide ja omanike praegune otsus aitab parandada nii panga enda kui ka kogu finantssektori mainet. "Pangad müüvad usaldust. Kui panka ei usaldata, siis pole tal võimalik ka igapäevaselt tegutseda," tõdes Sester.

Finantssektori seisu laiemalt analüüsides ütles ta, et kuigi tegemist on aastaid toimunud rahapesujuhtumiga, hindaks tema olukorda pigem üksikjuhtumiks. "Meil ei ole laiaulatuslikke probleeme rahapesu valdkondades, meid ei käsitleta nõrga finantsjärelevalvega riigina. Finantsinspektsioon on teinud ja teeb jätkuvalt head tööd, et juba varakult avastada võimalike kõrvalekaldeid heast pangandusest ning pigem näen ma selliste juhtumite puhul kogu finantssektori reeglistiku ja tegevuse paranemist ja täiustumist," rääkis Sester.

Ligi märkis aga, et enamik Eesti riigirahanduse kriitikast on tema arvates olnud diletantlik ja kaugel maas enesekriitikast ja vigade parandusest. "Ka siin tasub tunnistada enesekriitika korras, et ülehindasime meie skandinaavialikuma ärikultuuri garantiisid Läti või Leedu venelikumate mõjudega võrreldes. Need vedasid alt. Need küll töötasid ja Eesti pangandus on olnud puhtam, aga et probleemi esindavad ainult lõunanaabrid, oli viga arvata," tõdes reformierakondlane.

Pangaliidu ning ka LHV Panga juhi Erki Kilu sõnul peab liit oluliseks, et Eesti panganduse maine oleks laitmatu ning pangad ei võtaks riske, mis võiksid avaldada negatiivset mõju sektori turvalisusele ja usaldusväärsusele.

"Eesti pangad suhtuvad rahapesu tõkestamisesse väga tõsiselt. On oluline, et meie pangandussüsteemi ei kasutataks rahapesuks ega terrorismi rahastamiseks," rõhutas ta. "Selleks on pangad viimastel aastatel võtnud kasutusele täiendavaid riskikontrollimeetmeid, mis vastavad lisaks Eesti õigusaktidele ka rahvusvaheliste organisatsioonide juhistele ning partnerpankade nõuetele. Samuti on suurendatud inimeste arvu, kes igapäevaselt tegelevad rahapesu tõkestamisega," tõi Kilu esile, et kaitsemehhanisme on tugevdatud.