Ministeerium tegi Oviiri plaani maatasa

Sotside ridadesse kuuluv Oviir koostas juunis äriseadustiku muutmise plaani, mille ta koos mõttekaaslastega ka riigikogule eelnõuna esitas. Näiteks tahab ta panna ettevõtetele kohustuse maksta dividendi, kui selle vastu ei anta 75% üldkoosoleku häältest.

Samuti tahab ta laiendada juhatuse kohustust omanikele infot anda ning soovib luua väikeomanikele võimaluse ettevõtte omanikeringist hüvitise eest välja astuda. Mõtted pärinevad suuresti aastaid BLRT suuromanike vastu protsessinud väikeomaniku Valeri Kovalenko tütre, samuti sotside ridadesse kuuluva Anastassia Kovalenko magistritööst.

Oviir põhjendab muudatusi väikeomanike kaitsega. Eelmisel nädalal Äripäeva raadio hommikuprogrammis viitas ta, et see teema sai alguse juba ettevõtlusministrina töötamise ajast (seda kohta täitis ta aasta ja kaks kuud Taavi Rõivase teises valitsuses). Kui Oviir ministeeriumi majandusarengu osakonnast küsis, mis on suuremad takistused Eesti ettevõtluskeskkonna arengul, tõid eksperdid tema sõnul välja just väikeomanike seisu. "Nüüd on ta üks hetk formuleerunud siis seaduseelnõuna," ütles Oviir.

Majandusarengu osakonna juhataja Kaupo Reede tõdes, et väikeosanike õigused on tõepoolest üks Eesti majanduse oluline murekoht. "Eesti on Maailmapanga äritegevuse lihtsuse edetabeli väikeosanike õiguste kaitse alakriteeriumis alles 76. kohal (üldkoht on 12.). Seega selle alamkriteeriumi positsiooni parandamine aitaks meid tõsta ka üldpositsioonis," märkis ta.

Samas ei saa Reede sõnul olla nõus, et välja käidud idee väikeosanike probleemi lahendada suudaks. "Pakutud sunddividendi mõte on ettevõtjate seas juba ka vastuseisu tekitanud. Lisaks ettevõtjate endi vastuseisule takistaks dividendide automaatse väljamaksmise reegel ka ettevõtete kapitali kogumist. Kui ettevõttel ei ole kogunenud piisavalt kapitali, ei saa teha mahukamaid investeeringuid, et kasvada ja oma protsesse või tooteid uuendada," tõdes majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) majandusarengu osakonna juhataja.

Ettevõtluse kitsaskohtade lahendamisel ei tohiks Reede hinnangul olla eesmärk indeksis tõusta, vaid sisulisi probleeme lahendada. "Oluline on muuta ärikultuuri, kus suurosanik otsustab ja väikeosanik kuuleb pärast tehtud otsustest. Sundkorras dividendide maksmise asemel on tarvis võimaldada väikeosanikele parem ligipääs infole ja otsustusprotsessidele," ütles ta. Reede kinnitas ka, et töö probleemküsimuste lahendamise nimel MKMis juba käib.

Oviiri koostatud eelnõud toetab lisaks temale veel nii mõnigi sots. Enda allkirjad on plaanile juba andnud ka näiteks EKRE poliitikud Jaak Madisson ja Henn Põlluaas, vabaerakondlased ning avalikkuses keskfraktsiooni siseopositsiooniks peetavad Oudekki Loone, Heimar Lenk ja Marika Tuus-Laul. Kokku on algatajaid 22.

Ettevõtlusorganisatsioonid on eelnõu suhtes olnud aga vägagi kriitilised. Näiteks on tööandjate keskliidu juht Toomas Tamsar kindel, et eelnõu pole põhjendatud ning jääb mulje, justkui püütaks sellega lahendada ühe suurettevõtte aktsionäride sisetüli. Nii viitas Tamsar just BLRT väikeomanike, sealhulgas Valeri Kovalenko ning suuromaniku Fjodor Bermani pikalt veninud vaidlustele. Tasub märkida, et BLRT on tööandjate keskliidu liige ning Fjodor Bermani poeg Mark Berman kuulub ka tööandjate volikokku.

"Väikeaktsionäride kaitse kõlab justkui üllas eesmärk seaduse põhjenduseks, aga praegu ühe imepisikese survegrupi probleemi lahendusena see kindlasti ei sobi. On oht, et poliitikud, kes, soovides head, koonduvad ilma sisusse tungimata õilsa loosungi taha, võivad end naeruvääristada,” ütles Tamsar eelnõu kohta. Teemasid tuleks tema sõnul analüüsida, aga töötavat seadust rappima minna pole õige.

Eelnõu vastu on ka kaubandus-tööstuskoda. Justiitsministeeriumile saadetud ametlikus seisukohas teatas koja peadirektor Mait Palts, et eelnõuga proovitakse tugevalt kaitsta väikeinvestorite huve ettevõtlusvabaduse arvelt. "Muudatustel oleks negatiivne mõju nii ettevõtlusele kui ka majanduskeskkonnale," tõdes Palts. "Eelnõu vajalikkuse ja mõju kohta puudub asjakohane analüüs ja veenev põhjendus ning eelnõus pakutud lahendused ei ole piisavalt läbi mõeldud," tõi ka kaubanduskoda esile.