Mida ootab Venemaa Trumpi-Putini kohtumiselt?

„Ime ootuses“ pealkirjastab veebileht Gazeta.ru selleteemalise materjali. „Milles lepivad kokku Putin ja Trump?“ küsib majandusleht Vedomosti ning arutleb, millised on Venemaa ootused ja Lääne kartused, samuti ei välista väljaanne, et Vene-USA kohtumine võib lõppeda nii läbilöögi kui ka läbikukkumisega.

Vene pool on „valmis läbi vaatama otseses mõttes kõik võtmeküsimused nii vastastikuses kui ka rahvusvahelises plaanis“, kirjutab väljaanne viitega Putini abile Juri Ušakovile. Kuid keskseks teemaks saavad olema kahe riigi suhted, ka majanduslikud, loodab Ušakovi sõnul Moskva.

Putini abi sõnul on Moskva valmis arutama ka USA valimistesse sekkumise teemat, kuid Putinil on kohtumisel veel kord kavas „selgelt väljenduda“, et kui ameeriklastel on mingeid fakte, siis on Venemaa valmis neid vaatama, kuid „ei saa lõputult lasta Venemaa ja USA suhete paranemise vastastel spekuleerida sel kahjulikul, ja mis peamine, kunstlikult üleval hoitud teemal“, rääkis Putini abi.

Kreml peab kohtumise õnnestumiseks seda, kui Putin suudab anda tõuke vastastikuste suhete „ummiku kõrvaldamiseks“, võttis Ušakov kokku. „Kui kohtumine sellele kaasa aitab, kui on mingid positiivsed signaalid, siis see on selle kohtumise olulisim tulemus. Arvan, et presidendid võivad kokku leppida edasised kontaktid ja kohtumised, ja tahaks loota, et jutuks tulevad ka konkreetsed visiidid Moskvasse või Washingtoni. Praegu on põhiline algus,“ rääkis Putini abi Vedomostile.

Majandusleht jätkab Trumpi sõnadega, kes on öelnud, et kohtumine Putiniga on „kõige kergem“ osa tema Euroopa turneest, mille käigus tal on olnud vaidlused NATO liitlastega ühenduse teemal ning läbirääkimised Briti peaministri Theresa Mayga. „Ehk me klapime Venemaaga,“ teatas Trump NATO kohtumise järel pressikonverentsil, kus ta kirjeldas Putinit kui konkurenti, mitte vaenlast.

Vedomostile antud kommentaaris ütles Venemaal tegutseva reitinguagentuuri ACRA direktorite nõukogu liige Vincent Truglia, et Trumpi ei morjenda pretsedendid ega pikaajalised liidud. „Ta näeb kõiki otsuseid isiklike kaotuste ja saavutuste valguses, aga nüüd, presidendina, on need tema jaoks USA kaotused ja saavutused,“ kommenteeris Truglia. „Pole oluline, kas ülejäänud maailm ühest või teisest otsusest võidab või kaotab.“

Seepärast võivad USA ja Venemaa suhted paraneda, pakub Truglia: „Trumpil pole asja Ukraina ega Krimmiga, need pole tema vaatenurgast olulised USA rahvuslikele huvidele.“

Kõik, mis pole täielik läbikukkumine, on selle kohtumise edu – vähemalt Putini jaoks, leiab politoloog Andrei Kortunov. Kohtumise õnnestumiseks võib pidada deklaratsiooni, mis sõnastab ühishuvid ja pöörab suhted negatiivselt suunalt positiivse poole, nentis ekspert.

„Oodata mingit läbimurret pole mõtet, kuid arvestades, millises madalpunktis me praegu oleme, on isegi sellised tulemused head,“ nõustus politoloog Jevgeni Mintšenko. Läbikukkunuks võib kohtumist pidada vaid kahe riigijuhi avaliku skandaali puhul, mis aga on vähetõenäoline, lisas ta.