- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,28%7 709,49
- DOW 30−0,04%53 545,44
- Nasdaq −0,51%26 406,65
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,28%7 709,49
- DOW 30−0,04%53 545,44
- Nasdaq −0,51%26 406,65
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,76
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
BaltCap suunab miljonid eurod Eesti elektriturule
Baltikumi infrastruktuuri arendamist rahastav BaltCapi fond kasvatas kogumahu 100 miljoni euroni. Eestis soovitakse raha suunata elektrituru arengutesse ja tuuleenergiasse.
Mullu juulis asutatud BaltCap on suurim Baltimaade fond, mida on rahastanud kohalikud pensionifondid. Teised võtmeinvestorid on Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) ning Euroopa Investeerimispank (EIB).
Eesmärk on teha Balti riikides erakapitali baasil kokku 10–14 investeeringut. Sihikul on transpordi-, energeetika- ja sotsiaalse infrastruktuuri projektid.
Fond on loodud 20 aastaks ja eeldatavalt koondab ligi 480 miljoni euro väärtuses infrastruktuuri investeeringuid. Lisaks loob regioonis hulga uusi töökohti.
Investeeringumahud
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank – 20 miljonit eurot
Euroopa Investeerimispank – 20 miljonit eurot
Baltikumis tegutsevate pankade pensionifondid – 52,6 miljonit eurot
Erasektori suurem kaasatus
Rahandusminister Toomas Tõniste sõnul vajavad Baltimaad majanduskasvu toetamiseks ajakohast taristut. Selleks on vaja erasektori senisest suuremat kaasatust projektide rahastamisel. Kasvav konkurentsivõime tähendaks ka atraktiivsemat ettevõtluskeskkonda.
„Kui me ei kaasa erakapitali ja eriti kohalikke pensionifonde, võib infrastruktuuri rahastamine jääda maha meie kasvavatest ootustest,“ põhjendas Tõniste.
Praegu finantseerib Baltimaades infrastruktuuri peaaegu täielikult avalik sektor. Raha tuleb Euroopa Liidu struktuuri- ja investeerimisfondidest, riigieelarvest ja avaliku sektori taristuettevõtete sisemistest ressurssidest.
Prognoositavalt aitab fond Balti riikides kaasata 480 miljonit eurot investeeringuid. Nende rakendamine loob ehituse ajal töökohti ligikaudu 4000 inimaasta jagu ja 245 püsivat töökohta, mis on seotud rajatavate objektide käitamisega.
„20aastase perspektiiviga fondi loomine on oluline teetähis siinses finantssektoris. See mängib olulist rolli tulevaste pensionäride heaolu suurendamisel,“ sõnas Tõniste.
Raha suunatakse elektrituru arengusse
Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga president Sir Suma Chakrabarti sõnul on BaltCap esimene nii mahukas taristufond, millel on institutsionaalsed investorid ja mis on suunatud Balti regioonile. Ühtlasi märkis panga president positiivselt ära siinse piirkonna majandusarengu.
Hetkel kuum
„Investeerides rohelistesse projektidesse, toetame riike, kes on võtnud eesmärgi kasvuhoonegaase vähendada. Kaugem eesmärk on luua Balti riikides erataristute finantseerimise ökosüsteem,“ sõnas Chakrabarti.
BaltCapi abidirektor Šarunas Stepukonis kiitis projekti integreeritud lähenemist. Kaasatud on kõik suuremad Baltikumi pensionifondid, kelle 52,6 miljoni euro suurune panus on jaotatud fondide vahel võrdselt.
Varasemalt on fondist tehtud kaks investeeringut. Mullu septembris sai Leedu soojusenergiajaam 16 miljoni euro suuruse toetuse. 2019. aasta alguses käivituv jaam katab pea 10 protsenti Vilniuse küttenõudlusest.
Möödunud aasta detsembris omandas BaltCap 75protsendilise osaluse ettevõttes Anaerobic Holding, mis omab Lätis kolme biogaasi energiajaama koondvõimsusega 4,9 MW.
„Eestis on plaan raha suunata elektrituru positiivsetesse arengutesse ja tuuleenergiasse,“ sõnas Stepukonis.
Eelmisel aastal jõustus Eestis uus investeerimisfondide seadus, mis võimaldab asutada fonde usaldusühingutena. Uue regulatsiooni eeskujuks on võetud usaldusfondide regulatsiooni parim praktika eri maadest. Traditsiooniliselt on neid maid peetud riskikapitalile atraktiivseteks paikadeks, nt Suurbritannia, Luksemburg ja Jersey. Usaldusfondide üha sagedasem asutamine kinnitab, et oleme õigusloomega toetanud fondivalitsejate ja nõustajate ökosüsteemi arengut meie piirkonnas.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele