VIDEO ja FOTOD: politsei kontrollis Pärnus ehitustöölisi

Kuidas läks ja mis ebaseaduslikult töötavatest inimestest saab, kuula Äripäeva videost.

Peatöövõtjatele suurem vastutusVõrreldes möödunud aastaga on Lääne prefektuuri piiri- ja migratsioonijärelevalvetalituse juhi Margo Petersi sõnul olukord märgatavalt paranenud. Kui eelmisel aastal tabati piirkonnas üle saja illegaali, siis tänavu on poole aasta saak kakskümmend. „Ehituse kõrghooaeg pole veel alanud ja juuli-august annavad selgema pildi. Üldiselt kasutatakse ebaseaduslikku tööjõudu suurtest keskustest kõrvale jäävatel objektidel ja ehituste lõppfaasis, kui tähtajad on kukil. Oleme inimesi objektidelt kaasa viinud ka peale ametliku tööpäeva lõppu, siis kui ette teatamata külastusi vähem oodatakse,“ selgitas ta.Järelevalvetalituse juhi soovitusel peaksid peatöövõtjad võtma senisest suurema vastutuse võõrpäritolu renditööjõu registreerimisel. Eeskujuks tõi Peters kiibisüsteemi, mis on kasutusel mitmel pool Euroopas. Teine võimalus korduvate rikkumistega vahele jäänud ettevõtjaid korrale kutsuda oleks nn musta nimekirja loomine, kuhu sattudes kaob võimalus hangetel osaleda.Ettevõtja: seadus vajaks lihtsustamistDecora Ehitus ASi juhataja Rein Musta sõnul huvitab peatöövõtjat ehitusplatsi tasandil ainult madalam hind. „See, mida pealikud meedias ja mujal räägivad, on hoopis teine jutt.“

Kuna firmad, kes ebaseaduslikku võõrtööjõudu kasutavad, ei osale ise hangetel, vaid pakuvad alltöövõttu, ei kõrvaldaks ka musta nimekirja loomine tema meelest probleeme. Lahendusena pakkus ettevõtja võõrtööjõu kasutamise seaduste üle vaatamist ja kogu protsessi lihtsamaks ning käepärasemaks tegemist. „Tegelikult on siin ju tohutu potentsiaal kogu meie majandusele. Probleeme ei saa lahendada ainult keeldude ja kontrollidega,“ ütles Must.

Ettevõtjate vastutus ebaõiglaselt suur

Piirangute liigse rangusega oli päri ka Oma Ehituse ehitusdirektor Tarmo Pohlak, kelle sõnul soodustab see vahendajate ebaseaduslikku tegevust. Kuna majanduse jätkuva kasvuga suureneb ilmselgelt ka vajadus võõrtööjõu järele, peaks riik ettevõtja sõnul piirangud eemaldama ja seadma sisse selged reeglid, kuidas võõrtööjõudu registreerida ja kontrollida.

„Täna ei ole ju peatöövõtjal ei õigust, pädevust ega ka ressurssi kontrollida oma alltöövõtjate poolt kasutatava renditööjõu registreeringuid. Kui oleks selge ja lihtsasti hallatav süsteem (kaardid, kiibid vms), ei oleks ühelgi peatöövõtjal midagi selle vastu, et objekti väravas kontroll sisse seada,“ eelistas Pohlak tõhusamat kontrollsüsteemi kuivadele seadusnormidele.

Ettevõtja nõustus, et igasugune ebaseaduslik tegevus on taunitav. Samas kui riik ignoreerib jätkuvalt probleemi, ei lihtsusta majanduse toimimiseks hädavajaliku tööjõu sissetoomist ning ei suurenda kvoote, siis veeretada sellest tingitud probleemide lahendamine ettevõtjate õlule, on tema meelest selgelt ebaõiglane.